TÜ Teaduskooli 2007/08. õa kursused

BIOLOOGIA JA MEDITSIIN
Inimese anatoomia ja füsioloogia
Geneetika ja evolutsioon
Rakubioloogia ja biokeemia
Anatoomia ja füsioloogia
Eesti meditsiin - ajalugu ja tänapäev

FÜÜSIKA
Täiendavaid teemasid koolifüüsikale I
Täiendavaid teemasid koolifüüsikale II
Täiendavaid teemasid koolifüüsikale III
UUS! Füüsikalised nähtused ja katsed
UUS! Ettevalmistus füüsikaolümpiaadiks

HUMANITAARIA
Sissejuhatus filosoofiasse
Keeleteaduse alused
UUS! Eesti keel

INFORMAATIKA
Programmeerimise algkursus
Programmeerimise alused I
Programmeerimise alused II
Programmeerimine keeles Java

KEEMIA
Täiendavaid teemasid koolikeemiale I
Täiendavaid teemasid koolikeemiale II
Täiendavaid teemasid koolikeemiale III
Orgaaniline keemia
Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks

MATEMAATIKA
Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale I
Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale II
Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale III
Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale IV
Ettevalmistus matemaatikaolümpiaadiks I
Ettevalmistus matemaatikaolümpiaadiks II
Huvitavad arvud


FÜÜSIKA

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIFÜÜSIKALE I (pdf)

Aine maht: 2 AP (48 tundi iseseisvat tööd, 32 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Urmo Visk
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb neljast teemast: Galilei relatiivsusprintsiip. Kinemaatika. Jäävuse seadused mehaanikas. Kehade pöördliikumine. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.
Galilei relatiivsusprintsiip. Süvendatud teadmised kiiruste ja vahemaade teisendamisest eri taustsüsteemides klassikalise mehaanika ja relatiivsusteooria põhjal; õppematerjal sisaldab palju näidisülesandeid. Kontrolltöö F01. Eelnevalt peavad olema omandatud teemad: kiiruste liitmine, kinemaatika põhivalemid ja graafikult andmete lugemise oskus.
Kinemaatika. Süvendatud teadmised kiiruse ja kiirenduse keskmisest ning hetkväärtustest; keha liikumine Maa raskusväljas vertikaalsel sirgjoonelisel ja kõverjoonelisel trajektooril; kesktõmbekiirendus; õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F02. Eelnevalt omandatud teemad: kinemaatika omandatud koolikursuses, oskus sooritada trigonomeetrilisi teisendusi (põhivalemid), Galilei relatiivsusprintsiip.
Jäävuse seadused mehaanikas. Süvendatud teadmised impulsi ja energia jäävusest; jõuimpulss; massikeskme leidmine ja liikumine; reaktiivne liikumine; kehade põrge; õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F03. Eelnevalt omandatud teemad: impulsi ja energia jäävuse seadus omandatud koolikursuses.
Kehade pöördliikumine. Süvendatud teadmised kehade pöördliikumisest; kulg- ja pöördliikumise võrdlus; tsentrifugaaljõud; Coriolisi jõud; õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F04. Eelnevalt omandatud teemad: kehade pöörd- ja kulgliikumine koolikursuses.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Galilei relatiivsusprintsiip 6.-13. 12 IT+8 KT
Kinemaatika 14.-20. 12 IT+8 KT
Jäävuse seadused mehaanikas. 21.-27. 12 IT+8 KT
Kehade pöördliikumine. 28.-34. 12 IT+8 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Karu, G. Galilei relatiivsusprintsiip. Tartu, TÜ Teaduskool, 2003
2. Sääsk, A. Kinemaatika. Tartu, TÜ Teaduskool, 2003
3. Schults, K. Jäävuse seadused mehaanikas. Tartu, TÜ Teaduskool, 2003
4. Väinaste, V. Kehade pöördliikumine. Tartu, TÜ Teaduskool, 2003

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIFÜÜSIKALE II (pdf)

Aine maht: 2 AP (48 tundi iseseisvat tööd, 32 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Urmo Visk
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 11. klassist
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb neljast teemast: Archimedese seadus. Staatika tasakaalustamistingimused. Võnkumised ja lained. Alalisvooluringid. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.
Staatika tasakaalustamistingimused. Tahke keha tasakaalu tingimuste leidmine mitmesugustes olukordades, nende kirjapanek vektorvõrrandite süsteemina, üleminek koordinaatkujule ning praktilised arvutused. Õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F05. Eelnevalt omandatud teemad: Vektori mõiste, lineaartehted vektoritega.
Võnkumised ja lained. Antud teema käsitleb perioodiliste protsesside seaduspärasusi ja annab süvendatud ülevaate võnkumistest ja lainetest (nt harmoonilise ostsillaatori energia, seisulained, Doppleri efekt jm). Õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F06. Eelnevalt omandatud teemad: võnkumised ja lained - koolikursusest.
Alalisvooluringid. Alalisvooluga seotud põhimõistete (elektrivool, juhi takistus, elektromotoorne jõud) kokkuvõte, mitmesuguste skeemide parameetrite arvutamine, tüüpilised keeruliste skeemide lihtsustusvõtted, Kirchhoffi seadused, sõlmpunktide potentsiaali meetod, kontuurvoolude meetod, superpositsiooni meetod. Rida näidisülesandeid koos lahendustega. Kontrolltöö F07. Eelnevalt omandatud teemad: Eeldatakse antud teema põhimõistete tundmist vastavalt gümnaasiumi programmile.
Magnetism. Õppematerjalis alustatakse lihtsamatest magnetismi ilmingutest nagu vooluga juhtmele ja elektrilaenguga osakesele magnetväljas mõjuvad jõud (Ampere'i ja Lorentzi jõud). Tutvustatakse tsirkulatsiooniteoreemi, mille abil saab leida keerulise kujuga elektrijuhtmete (näiteks pool ja toroid) tekitatud magnetinduktsiooni. Kõige põhjalikumalt kirjutatakse elektromagnetilisest ja endainduktsioonist, mis on ka magnetismi keeruliseimad nähtused. Keerulisemate teemade kohta on õppematerjalis ka näidisülesanded. Kontrolltöö F08.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Archimedese seadus 6.-11. 12 IT+8 KT
Staatika tasakaalustamistingimused 12.-19. 12 IT+8 KT
Võnkumised ja lained 20.-27. 12 IT+8 KT
Alalisvooluringid 28.-35. 12 IT+8 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Lellep, J., Roorts, L. Staatika tasakaalustamistingimused. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
2. Voolaid,H. Võnkumised ja lained. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
3. Schults, K. Alalisvooluringid. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
4. Visk, U. Magnetism. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIFÜÜSIKALE III (pdf)

Aine maht: 2 AP (48 tundi iseseisvat tööd, 32 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Urmo Visk
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud 12. klassi õpilastele
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb neljast teemast: Geomeetriline optika. Valguse polarisatsioon. Bohri teooria. Radioaktiivsus. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-7 kontrolltööülesandest.
Geomeetriline optika. Antakse ülevaade geomeetrilise optika seadustest. Koolikursusega võrreldes uuritakse süvendatult kiirtekäike erinevates optilistes seadmetes (tasa-, kumer- ja nõguspeegel, pikksilm jt). Õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F09. Eelnevalt omandatud teemad: geomeetriline optika koolikursusest.
Valguse polarisatsioon. Antakse ülevaade optilistest nähtustest (valguse polarisatsioon, kaksikmurdumine, optiline aktiivsus) ja selgitatakse nende tekkepõhjusi. Õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F10. Eelnevalt omandatud teemad: geomeetriline optika, võnkumised ja lained (elektromagnetlained), võib ka vaid koolikursusest)
Bohri teooria. Antakse ülevaade Bohri aatomist. Seaduspärasusi aatomite spektrites; Bohri aatomi mudeli põhijooned, näide vesinikuaatomi põhjal; elektroni ja tuuma liikumine Bohri mudelis. Õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F11. Eelnevalt omandatud teemad: (aatomi- ja tuumafüüsika - koolikursusest)
Radioaktiivsus. Käsitletakse radioaktiivse lagunemise seaduspärasusi. Radioaktiivse kiirguse omadused, liigid ja ühikud; radioaktiivne lagunemine; radioaktiivsed read; tehisradioaktiivsus. Õppematerjal sisaldab näidisülesandeid. Kontrolltöö F12. Eelnevalt omandatud teemad: Bohri teooria (või aatomi- ja tuumafüüsika, radioaktiivsus - koolikursusest).

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Geomeetriline optika. 6.-11. 12 IT+8 KT
Valguse polarisatsioon. 12.-18. 12 IT+8 KT
Bohri teooria. 19.-26. 12 IT+8 KT
Radioaktiivsus. 27.-34. 12 IT+8 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Voolaid,H. Geomeetriline optika. Tartu, TÜ Teaduskool, 2003
2. Voolaid,H. Valguse polarisatsioon. Tartu, TÜ Teaduskool, 2003
3. Lembra, J. Bohri teooria. Tartu, TÜ Teaduskool, 2003
4. Visk, U. Radioaktiivsus. Tartu, TÜ Teaduskool, 2006

FÜÜSIKALISED NÄHTUSED JA KATSED (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kodutöid)
Vastutav õppejõud: Ly Sõõrd, MSc (füüsikaharidus)
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud põhikooli 8. ja 9. klasside õpilastele
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub WebCT keskkonnas
Vajalikud tingimused: Arvuti ning interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.
Hindamine: koondhinne (kodutööde ja testide hinded, osalemise aktiivsus, rühmatöö hinne)
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb testide ja kodutööde eest saadud punktide summast, arvestatakse ka aktiivsust ja rühmatöö tulemit.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb viiest põhiteemast. Iga teema juurde kuuluvad veebipõhised õppematerjalid (põhimõisted, näited, illustratsioonid, videoklipid, animatsioonid). Kursusest osavõtjal tuleb sooritada iga põhiteema kohta test ja kodutöö, mis koosneb probleem- ja loovusülesannetest ning kodustest katsetest. Kursusel on ka üks rühmatöö. Õppetöö toimub eesti keeles.

Kursuse eesmärgid: Kursuse edukalt läbinu peaks eelnevaga võrreldes paremini oskama: vaadelda ja seletada füüsikalisi nähtusi, planeerida ja läbi viia füüsikalisi katseid, hinnata katsevigu. Samuti annab kursus huvilisele õpilasele süvendatud teadmised füüsikast, arendab loovust ja füüsikalist mõtlemist.

Teemad:

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kodutöö (KT)
1. Sissejuhatus: füüsikalised nähtused, mõõtmised ja katsed. 6.- 10. 10 IT+6 KT
2. Valgusõpetus 11.-15. 10 IT+6 KT
3. Mehaanika 16.-19. 10 IT+6 KT
4. Soojusõpetus 20.-24. 10 IT+6 KT
5. Heliõpetus 25.-30. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal: Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale antakse kasutajanimi ja parool ning täpsemad juhised e-maili teel.

ETTEVALMISTUS FÜÜSIKAOLÜMPIAADIKS (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Urmo Visk, MSc
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud 9.klassi õpilastele
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursuse eesmärgiks on aidata neid, kes tunnevad huvi füüsika vastu ja tahavad lisaks koolis õpitavale veel täiendavalt lahendada ülesandeid. Kursus on heaks abiks ettevalmistumisel füüsikaolümpiaadiks.
Kursus koosneb 4 teemast: Mehaanika. Optika. Soojus. Elekter.
Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.

Mehaanika. Teoreetilises osas vaadeldakse kooliprogrammi mahus kinemaatikat, Archimedese seadust ja kangi reeglit. Vaadeldakse ülesannete lahendamise erivõtteid. Õppematerjali ülesanded on piirkonna- ja vabariiklikule füüsikaolümpiaadile sobiva raskusastmega. Kontrolltöö F-1-E.
Optika. Teoreetilises osas vaadeldakse kooliprogrammi mahus kujutiste konstrueerimist optikas. Vaadeldakse olümpiaadiülesannete erinevaid lahendusviise. Õppematerjali ülesanded on piirkonna- ja vabariiklikule füüsikaolümpiaadile sobiva raskusastmega. Kontrolltöö F-2-E.
Soojus. Teoreetilises osas vaadeldakse selliseid soojusõpetuse osasid nagu sulamine, tahkumine, keemine jne. Õppematerjali ülesanded on piirkonna- ja vabariiklikule füüsikaolümpiaadile sobiva raskusastmega. Kontrolltöö F-3-E.
Elekter. Teoreetilises osas vaadeldakse vooluahelate, amper- ja voltmeetrite omadusi. Õpetatakse elektriskeemide lihtsustamist. Õppematerjali ülesanded on piirkonna- ja vabariiklikule füüsikaolümpiaadile sobiva raskusastmega. Kontrolltöö F-4-E. Teemad:

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kodutöö (KT)
1. Mehaanika 6.-13. 12 IT+8 KT
2. Optika 14.-20. 12 IT+8 KT
3. Soojus 21.-27. 12 IT+8 KT
4. Elekter 28.-34. 12 IT+8 KT


HUMANITAARIA

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (WebCT) (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.
Kursus avatakse, kui registreerub vähemalt 15 osavõtjat.

Aine maht: 2 AP ( kokku 80 tundi)
Vastutav õppejõud: Aire Vaher
Õppetöö: WebCT keskkonnas
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: kursus on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kes valdavad eesti keelt heal tasemel (erandina ka noorematele õpilastele).
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 7. õppenädalast
Hindamine: arvestus
Vajalikud tingimused: Kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ja interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.
Lõpetamise tingimused: seminaridel ning arutlustel osalemine (alliktekstide analüüs), esseede ning kontrolltöö (loogika) õigeaegne esitamine ning positiivse tulemuse saamine tagab arvestuse kursuse lõppedes. Esseede ning kontrolltöö hindamine toimub TÜ-s kehtiva hindamissüsteemi järgi (A-E). Esseede ja kontrolltöö tegematajätmine või mitterahuldavale hindele sooritamine lõpetada ei luba. Kokku tuleb teha kolm esseed ning üks kontrolltöö.

Sisu lühikirjeldus:
Teemad: Sissejuhatus. Filosoofia ajalugu. Teadusfilosoofia. Loogika. Eetika. Ühiskonnafilosoofia. Sissejuhatus filosoofiasse (4 tundi) - kuidas filosoofiat liigitatakse, mis on filosofeerimine. Filosoofia kasust tänapäeval.

Filosoofia ajalugu (22 tundi) - käsitleme filosoofia ajalugu alates antiigist kuni kaasaegse filosoofiani ning loeme alliktekste. Seejuures püüame arvestada ka seda, kas ja kui palju on kursusel osalejad filosoofiat õppinud. Esitada tuleb essee.
Teadusfilosoofia (14 tundi). Teaduse tekkimine, olemus, teaduslikkuse kriteerium, induktsiooniprobleem. Comte, Kuhn, Feyerabend. Teema lõppeb esseega.
Loogika (10 tundi) - käsitleme mõistetevahelisi suhteid, nende defineerimist ja liigitamist, induktsioon ja deduktsioon. Loogilise mõtlemise põhireeglid. Loogiliste konnektiivide tabel, loogiline ruut, süllogismid. Teema lõppeb kontrolltööga.
Eetika (16 tundi) - käsitleme erinevaid eetikateooriaid antiigist kuni tänapäevani, hea elu käsitlusi antiigi filosoofias ning kaasajal. Toimub alliktekstidel põhinev seminar.
Ühiskonnafilosoofia (12 tundi) - käsitletakse riigi mõistet ning õigustamist, ühiskondlikku lepingut, riigikordi. Toimub alliktekstidel põhinev seminar. Eetika ja ühiskonnafilosoofia teema lõppeb esseega.
Kokkuvõte - tagasiside kursuse kohta (2 tundi)

Teema Õppenädal Iseseisev töö ja kontrolltööd /esseed
1. Sissejuhatus filosoofiasse 7.-8 4 tundi
2. Filosoofia ajalugu 9.-14 22 tundi
3. Teadusfilosoofia 15.-18. 14 tundi
4. Loogika 19.-21. 10 tundi
5. Eetika 22.-25 16 tundi
6. Ühiskonnafilosoofia 26.-29. 12 tundi
Kokkuvõte 33.- 34. 2 tundi

Väljasaadetav õppematerjal: Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.

KEELETEADUSE ALUSED (WebCT) (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Aine maht: 2 AP (80-tunnine kursus; 50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Heili Orav, PhD (üldkeeleteadus), teadur
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud eelkõige gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6 õppenädalast
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe kontrolltöö.
Õppetöö vorm: Õppetöö toimub WebCT keskkonnas.
Vajalikud tingimused: Kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ja interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus on mõeldud keelehuvilistele gümnaasiumiõpilastele ja on heaks abiks ettevalmistumisel nii üle-eestilisteks kui ka rahvusvahelisteks lingvistikaolümpiaadideks. Kursus tutvustab erinevaid keeli ja nendes esinevaid seaduspärasusi. Käsitletakse kooliõpilasele mõistetaval viisil sagedasemaid keeltes esinevaid kategooriad, keelte muutumise seaduspärasusi ja erinevaid kirjasüsteeme. Kursuslased peavad iseseisvalt läbi töötama kursuseteemad, sooritama testid, rühmatööd ja kontrolltööd ettenähtud tähtaegadeks, osalema aktiivselt foorumiaruteludes. Kursuslastele korraldatakse ainespetsialistide tugi WebCT keskkonnas (e-mail, foorum).
Õppematerjalid on põhiliselt eesti keeles.

Kursus koosneb viiest põhiteemast:
1. Keele märgiline olemus, foneetika ja fonoloogia. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta; foorumiteema arutlused.
2. Grammatilised kategooriad. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta; foorumiteema arutlused.
3. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta; foorumiteema arutlused.
4. Arvu- ja kirjasüsteemid. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta.
5. Arvutilingvistika. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT); tunnid
Keele märgiline olemus, foneetika ja fonoloogia 6.-10. 10 IT+6 KT
Grammatilised kategooriad. 11.-16. 10 IT+6 KT
Võrdlev-ajalooline keeleteadus. 17.-22. 10 IT+6 KT
Arvu- ja kirjasüsteemid. 23.-28. 10 IT+6 KT
Arvutilingvistika. 29.-34. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal: Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.

EESTI KEEL (WebCT) (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas

Aine maht:  1 AP (40-tunnine kursus;  25 tundi iseseisvat tööd,  15 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud:  Eva Velsker, MA (eesti keel)
Osavõtutasu:  150.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud eelkõige gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist;
kursus on heaks abiks ettevalmistumisel eesti keele (emakeele) olümpiaadiks.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 18 õppenädalast (3. jaanuarist 2008)
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused:   Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe kontrolltöö.
Õppetöö vorm:   Õppetöö toimub WebCT keskkonnas.
Vajalikud tingimused:  Kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ja interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus on mõeldud keelehuvilistele gümnaasiumiõpilastele, see on abiks ka  ettevalmistumisel eesti keele olümpiaadideks. Kursuslased peavad iseseisvalt läbi töötama kursuseteemad, sooritama testid ja kontrolltööd ettenähtud tähtaegadeks. Käsitletakse  eesti kirjakeele ajalugu, eesti keele allkeeli ja varieerumist, keele muutumist. Nii nagu on pidevas muutumises keele sõnavara, muutub ka grammatika. Kui sõnu võib keelde lisanduda suhteliselt kiirest aja ja moe muutumise käigus, siis grammatika muutumine võib võtta sajandeid. Kursusel vaadeldaks muuhulgas keelenähtusi, milles on muutused on parasjagu käimas. Neid muutusi võib jälgida kõige lihtsamalt varieerumise kaudu suulises kõnes (nt kas öeldakse ärgem tehkem ~ ärme teeme ~ ärme tee). Normeeritud kirjakeele mõttes võivad need olla keelevead. Vaadeldakse keelemuutuste loogikat ning arengusuundi.

Kursus koosneb kolmest põhiteemast:
1. Eesti vana kirjakeel. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta.
2. Eesti keele grammatika muutumine. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta.
3. Eesti keele allkeeled. Õppematerjal, test ja kontrolltöö teema kohta.

Teema Õppenädal Iseseisev töö , kontrolltööd; tunnid
1 Eesti vana kirjakeel 18.-23. 8 IT + 5 KT
2 Eesti keele grammatika muutumine 24.-29. 8 IT + 5 KT
3 Eesti keele allkeeled 30.-34. 9 IT + 5 KT

Väljasaadetav õppematerjal: Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.


INFORMAATIKA

PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS (WebCT) (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Aine maht: 2 AP (53 tundi iseseisvat tööd, 27 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Anton Stalnuhhin, Vassili Jakovlev
Osavõtutasu: 300.-/ täiskasvanutel 600.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud õpilastele alates 9. klassist
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Vajalikud tingimused: Kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ning interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistusega kursuse lõpetamiseks tuleb esitada vähemalt kaheksa kontrolltöö lahendused ja lõputöö. Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud hinnetest.

Sisu lühikirjeldus: Algkursus on suunatud õppuritele, kes soovivad hakata tegelema programmeerimisega, aga ei oma selleks algteadmisi. Antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte programmeerimiskeele täiuslik omandamine, vaid programmeerimise oskuse omandamine. Algkursusel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic. Kursusel osaleja saab kinnistada teooria tema poolt valitud programmeerimiskeeles kirjutatud näidete varal. Iga teemaga kaasnevad ülesanded harjutamiseks. Kursus viiakse läbi WebCT keskkonnas ja koosneb üheksast teemast/kontrolltööst. Kursusel osalemiseks on vajalik internetiühendusega arvuti.

Kursus algab sissejuhatava teemaga "Milleks on vaja programmeerimist". See on sõnavõtt, mis annab vastuse pealkirjas olevale küsimusele.
Põhimõisted: eesmärgiks on õpetada selgeks mõistete andmetüüp, väärtus, konstant, muutuja, identifikaator, võtmesõna, operand, operaator tähendused ja omistamise lause.
Aritmeetiline ja loogiline avaldis: käsitletakse mõisteid avaldis, operand, operaator, aritmeetiline-, loogiline avaldis ja -operaator.
Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks: tutvustatakse standardprotseduuri mõistet ja näidete varal sisestamise- ja väljastamise standardprotseduure.
Tingimuslause; Suunamislause; Valiklause: käsitletakse erinevate valikute realiseerimise võimalusi. Struktuursed andmetüübid: käsitletakse mõisteid jada, massiiv, kirje, fail, massiivi-, kirje- ja faili deklareerimine ja kasutamine.
Määratud kordus; Eelkontrolliga kordus; Järelkontrolliga kordus: käsitletakse korduslauset ja selle erinevaid tüüpe.
Viitmuutuja; Arvuti mälu paindlik kasutamine: tutvustatakse andmeobjekti viitmuutuja olemust ja kasutamist ning mälu hõivamist ja vabastamist.
Alamprogrammid; Protseduur ja funktsioon: käsitletakse alamprogramme üldisemalt ja tutvustatakse kuidas neid ise kirjutada.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Sissejuhatus: Milleks on vaja programmeerimist? 6.-8. 5 IT+3 KT
Põhimõisted 9.-11. 5 IT+3 KT
Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 12.-14. 5 IT+3 KT
Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 15.-17. 5 IT+3 KT
Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 19.-20. 5 IT+3 KT
Struktuursed andmetüübid. 21.-23. 5 IT+3 KT
Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 24.-26. 5 IT+3 KT
Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 27.-29. 5 IT+3 KT
Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 30.-32. 5 IT+3 KT
Lõputöö 32- 36 8 IT

Väljasaadetav õppematerjal:
Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.

PROGRAMMEERIMISE ALUSED I (WebCT) (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.
Kursus avatakse, kui registreerub vähemalt 20 osavõtjat.

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltöid)
Osavõtutasu: 300.- /täiskasvanutele 600.-
Sihtgrupp: gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist. Kursus on mõeldud õpilastele, kes on kas läbinud Teaduskooli "Programmeerimise algkursuse", iseseisvalt õppinud või koolis õpetaja juhendamisel omandanud algteadmised programmeerimisest ning oskavad juba kasutada mõnda programmeerimiskeelt (Pascal, C, Basic vms.)
Õpetamise aeg: 2007/2008. õppeaasta, alates 7. õppenädalast
Vajalikud tingimused: Kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ning interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistusega kursuse lõpetamiseks tuleb esitada vähemalt nelja kontrolltöö lahendused. Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud hinnetest.

Sisu lühikirjeldus: Õppetöö toimub WebCT keskkonnas. Kursus on jagatud viieks peatükiks: põhimõisted, tingimuslaused, korduslaused, alamprogrammid, algoritmide keerukus. Iga teema lõppedes hinnatakse õpilase teadmisi kirjaliku kontrolltööga. Kursuse edukas läbimine annab õpilasele süstemaatilise mõistete baasi, millelt lähtudes on võimalik mitmesuguste algoritmide mõistmine, analüüsimine ja koostamine.

Põhimõisted: peatükis käsitletakse mõisteid: algoritm ja programm; eel-, järel- ja vahetingimus ning algoritmi õigsus; omistamislause mõiste; muutuja väärtus ja tüüp. Peatüki lõpus on soovitatava kirjanduse loetelu. Kontrolltöö I-1. Parandatud kontrolltöö analüüs.
Valikulaused: peatükis käsitletakse matemaatilise loogika vahendeid (põhimõisted, avaldised) ja valikulauseid (mõiste; hargnemisega algoritmi õigsus; valikulausete liigid). Peatüki lõpus on soovitatava kirjanduse loetelu. Kontrolltöö I-2. Parandatud kontrolltöö analüüs.
Korduslaused: peatükis käsitletakse korduslause mõistet; korduse invarianti ja varianti; kordusega algoritmi õigsust; korduslausete liike. Kontrolltöö I-3. Parandatud kontrolltöö analüüs.
Alamprogrammid: peatükis käsitletakse mõisteid: alamprogramm; formaalsed ja tegelikud parameetrid; rekursioon; rekursiivse algoritmi õigsus. Kontrolltöö I-4. Parandatud kontrolltöö analüüs.
Algoritmide keerukus: peatükis käsitletakse algoritmi keerukuse mõistet; funktsiooni kasvu; iteratiivse ja rekursiivse algoritmi keerukuse hindamist. Kontrolltöö I-5. Parandatud kontrolltöö analüüs.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT),kontrolltööd (KT)
Põhimõisted 7.-11. 10 IT + 6 KT
Valikulaused 12.-18. 10 IT + 6 KT
Korduslaused 19.-24. 10 IT + 6 KT
Alamprogrammid 25.-30. 10 IT + 6 KT
Algoritmide keerukus 31.-38. 10 IT + 6 KT

Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas. Paberkandjal materjale ei ole. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.

Õppematerjal WebCT-s:
1. Truu A. PÕHIMÕISTED. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
2. Truu A. VALIKULAUSED. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
3. Truu A. KORDUSLAUSED. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
4. Truu A. ALAMPROGRAMMID. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
5. Truu A. ALGORITMIDE KEERUKUS. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004

PROGRAMMEERIMISE ALUSED II (WebCT) (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.
Kursus avatakse, kui registreerub vähemalt 10 osavõtjat.

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltöid)
Osavõtutasu: 300.- /täiskasvanutele 600.-
Vastutav õppejõud: Mihkel Kree
Õpetamise aeg: 2007/2008. õppeaasta, alates 7. õppenädalast
Sihtgrupp: Antud kursus on teine osa TÜ Teaduskooli kaheaastasest informaatika programmist. Kursus on mõeldud õpilastele, kes on läbinud TK kursuse "Programmeerimise alused I".
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistusega kursuse lõpetamiseks tuleb esitada vähemalt nelja kontrolltöö lahendused. Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud hinnetest.


Sisu lühikirjeldus
Õppetöö toimub WebCT keskkonnas. Kursus on jagatud viieks peatükiks: Kombinatoorika. Lineaarsed andmestruktuurid. Graafid. Avaldiste töötlemine. Arvutusgeomeetria. Iga teema lõppedes hinnatakse õpilase teadmisi kontrolltööga.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT),kontrolltööd (KT)
Kombinatoorika. 7.-12. 10 IT + 6 KT
Lineaarsed andmestruktuurid. 13.-18. 10 IT + 6 KT
Graafid 19.-24. 10 IT + 6 KT
Avaldiste töötlemine. 25.-30. 10 IT + 6 KT
Arvutusgeomeetria 31.-36. 10 IT + 6 KT

Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.

PROGRAMMEERIMINE KEELES JAVA (WebCT) (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Aine maht: 2 AP (kokku 80 tundi)
Vastutav õppejõud: Andrei Porõvkin
Osavõtutasu: 300.- / täiskasvanutele 1600.-
Sihtgrupp: gümnaasiumi õpilased alates 10. klassist (erandkorras ka nooremad)
Vajalikud eelteadmised: elementaarne arvuti- ja Interneti kasutamise oskus
Õpetamise aeg: alates 7. õppenädalast
Hindamine: arvestus
Lõpetamise tingimused: igal nädalal sooritatud virtuaalne praktikum, lahendatud kodutööd ja lõputööna esitatud veebirakend.

Sisu lühikirjeldus
Koolituskursuse "Programmeerimine keeles Java" eesmärgiks on arendada gümnaasiumiõpilaste arvutikasutus- ja programmeerimisoskust kaasaegse objektorienteeritud programmeerimiskeele Java baasil. Kursus arendab iseseisva õppimise oskust, kuna ta viiakse läbi kaugkoolituskeskkonnas WebCT. Peamiseks sihtrühmaks on need õpilased, kelle huvi arvutitite vastu ei piirdu ainult AO põhioskuste omandamisega. Koduülesannete hulgast saab igaüks valida vastavalt oma võimetele erineva raskusastmega ülesandeid, kaasa arvatud olümpiaaditase. Kursuse käigus peab osavõtja ise või rühmas koos teistega valmistama ühe Java-rakendi, mida saaks kasutada koolis õppetöös. Need on kavas välja panna veebi avalikuks kasutamiseks. Kursuse planeeritav maht on 8 moodulit pluss projektitöö. Kursusel osalemiseks on vajalik internetiühendusega arvuti ja selles Java arenduskeskkond (mis on internetis vabavara).
Eelmiste aastate kursuse lõputööd on aadressil:
2002/03 õa: http://www.ttkool.ut.ee/comp/java_p/Javaprojekt.html
2003/04 õa: http://www.ttkool.ut.ee/comp/kaug/Javaprojekt0304.html

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
1. Ülevaade Javast 7 5 IT
2. Põhilised keelekonstruktsioonid 9 5 IT
3. Tsüklid 11 5 IT
4. Massiivid 13 5 IT
5. Objektid 15 5 IT
6. Pärilus 17 5 IT
7. Graafika 21 5 IT
8. Rakendid 24 5 IT
Projektitöö 27-35 40 IT

Õppematerjal: Kogu töö toimub kaugkoolituskeskkonna WebCT abil. Iga nädal riputatakse kaugkoolituskeskkonda üles loengu materjal, näitelahendused vastavate kommentaaridega ja kodutööd. Tagasiside toimub e-posti kasutades pidevalt. Omavahel saab suhelda nii kõigile mõeldud foorumi kui ka e-posti abil. Paberkandjal materjale ei ole.


KEEMIA

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Natalia Nekrassova, knd (keemia)
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb viiest teemast: Keemilise reaktsiooni energeetiline efekt. Lahused. Redoksreaktsioonid ja elektrokeemilised protsessid. Metallide reageerimine hapetega. Aatommassid; molaararvutused. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.

Keemilise reaktsiooni energeetiline efekt. Keemilise protsessi üldiseloomustus. Ainete muundumisega keemilistel protsessidel kaasnevad energeetilised muundumised. Aktiveerimisenergia mõiste. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid. Siseenergia mõiste. Reaktsiooni soojusefekti väljendamine entalpia muudu kaudu. Hessi seadus ja selle rakendusi. Termokeemiline võrrand. Liit- ja lihtainete tekke- ja põlemissoojused. Termokeemilised arvutused. Soojusefektide tundmise praktiline tähtsus. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-1. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Lahused. Lahuse kvantitatiivse koostise väljendusviisid. Aine lahustumisel kulgevad protsessid. Lahustumise soojusefekt. Küllastunud, küllastumata, üleküllastatud lahused. Lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Ümberkristallimine kui tahkete ainete puhastamise meetod. Ümberkristallimisega seotud arvutused. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-2. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Redoksreaktsioonid ja elektrokeemilised protsessid. Redoksreaktsioonid. Tähtsamad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksvõrrandite tasakaalustamine elektronbilansi ja ioonelektroonsel meetodil. Keemilised vooluallikad. Galvaanielemendid. Standardpotentsiaali mõiste. Metallide pingerida. Akud. Voolu tarbimisel ja laadimisel pliiakus toimuvad protsessid. Vesinikhapnikelement. Elektrolüüs välise vooluallikaga. Elektrolüüs vesilahustes. Elektronid elektrokeemilise reaktsiooni reagendina. Metallide korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon ja selle tõrje. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-3. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Metallide reageerimine hapetega. Metallide reaktsioonid tähtsamate hapetega. Metallide aktiivsuse rea kasutamine. Lahjendatud ja konts. H2SO4 reageerimine metallidega. Konts. H2SO4 toimel passiveeruvad metallid. HNO3 reageerimine metallidega. Mitme saaduse tekkimise võimalus. Konts. HNO3 toimel passiveeruvad metallid. Kontrolltöö K-4. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Aatommassid; molaararvutused. Ülesanded keemia põhimõistete mitmesuguste rakendamiste kohta: aatom- ja molekulmass; massidefekt; molaarmass ja molaarruumala; keskmine aatommass; lähteainete hulkade arvutamine segus ühise saadusaine hulga järgi; tiitrimine ja tagasitiitrimine. Kontrolltöö K-5. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Keemilise reaktsiooni energeetiline efekt 6.-12. 10 IT+6 KT
Redoksreaktsioonid ja elektrokeemilised protsessid. 13.-18. 10 IT+6 KT
Lahused. 19. -24 10 IT+6 KT
Metallide reageerimine hapetega. 25.-30. 10 IT+6 KT
Aatommassid; molaararvutused. 31.-37. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Pullerits, R. Keemilise reaktsiooni energeetiline efekt .Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Pullerits, R. Redoksreaktsioonid. Elektrokeemilised protsessid. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Nekrassova, N. Lahused. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Nekrassova, N. Metallide reageerimine hapetega. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Pullerits, R. Aatommassid; molaararvutused. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

Kirjandust:
5. R.Pullerits, M.Mölder. Keemiaülesannete lahendamine. Tallinn, Avita, 2000, 2001
2. R. Ott, A. Piksarv, E. Talts. Keemia ülesannete kogu. Tallinn, Valgus, 1983.

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE II (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Natalia Nekrassova, knd (keemia)
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 11. klassist
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus: Kursus koosneb viiest teemast: Süsivesinikud. Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad, I osa. Reaktsiooni kiirus. Elektrolüütide lahused, pH. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.

Süsivesinikud. Süsivesinike liigitamine. Alkaanide, alkeenide, alküünide ja areenide tüüpreaktsioonide tuletamine ja võrdlus. Radikaalmehhanismiga asendusreaktsioonid. Elektrofiili ja nukleofiili mõiste. Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid. Nukleofiilsed liitumisreaktsioonid. Elektrofiilne asendus aromaatses reas (halogeenimine, nitreerimine). Asendusrühmade mõju aromaatse tuuma reaktsioonivõimele. Elektrofiilse aromaatse asenduse suunamisreeglid: + R rühmad ja - R rühmad. Nukleofiilne asendus aromaatses reas. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-6. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs. Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Orgaaniliste ühendite süstemaatilise substitutiivse nomenklatuuri põhimõtteid. Tüviühendi leidmise üldised reeglid (vanemuse järgi). On toodud hulgaliselt näiteid erinevate aineklasside esindajate nimetamise kohta. Näidete põhjal õpetatakse konstrueerida struktuurivalemeid nimetuste põhjal ja anda nimetusi struktuuravlemi järgi. Kontrolltöö K-7. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad I. Üldistav ülevaade tähtsamatest funktsionaalrühmadest. Tähtsamad reagendid (vabad radikaalid, elektrofiilid, nukleofiilid). Elektrofiilide mõiste (näiteid). Nukleofiilide mõiste (näiteid). Reaktsioonide liigitamine elektrofiilseteks ja nukleofiilseteks. Elektrofiilsed reaktsioonid: liitumine C=C sidemele, asendused aromaatses tuumas. Nukleofiilsed reaktsioonid: 1. järku nukleofiilne asendus (SN1); 2. järku nukleofiilne asendus (SN2). Elimineerimisreaktsioonid: 1.järku (EN1) ja 2. järku (EN2) elimineerimine. Karbonüülühendite iseloomulikke reaktsioone: nukleofiilne liitumine C=O kaksiksidemele; alifaatsete karbonüülühendite karbohappelisus; aldoolkondensatsioonid. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-8. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Reaktsioonikineetika. Keemilise reaktsiooni võrrand, tema võimalused ja piirangud. Termokeemilised võrrandid. Reaktsioonientalpia. Reaktsiooni elementaarakt. Monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed reaktsioonid. Jadareaktsioonid. Reaktsioonide toimumise tingimused. Massitoimeseadus. Kiiruskonstant. Keemilise reaktsiooni järk. Aktiivsete põrgete teooria põhimõtteid. Energiabarjääri põhjendus. Aktiivsed osakesed ja aktivatsioonienergia. Reaktsiooni keskmine kiirus ja hetkkiirus. Kineetika võrrandid I järgu reaktsioonide puhul. Poolperiood. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Arrheniuse võrrand. Katalüüs ja katalüsaator. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-9. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs. Teema arusaamiseks on vajalik logaritmide tundmine.
Elektrolüütide lahused. pH. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Dissotsiatsiooniaste. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid. Ostvaldi lahjendusseadus. Dissotsiatsiooniastme ja vesinikioonide kontsentratsiooni arvutamine. Astmeline dissotsiatsioon. Vesi kui väga nõrk elektrolüüt. Vee ioonkorrutis. pH arvutamine (tugevate hapete ja aluste lahjendatud lahustes; nõrga happe või nõrga aluse lahustes). Soolade hüdrolüüs. Hüdrolüüsi mõjutavad tegurid. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-10. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs. Teema arusaamiseks on vajalik logaritmide tundmine.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Süsivesinikud. 6.-11. 10 IT+6 KT
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. 12.-17. 10 IT+6 KT
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad, I osa. 18.-23. 10 IT+6 KT
Reaktsioonikineetika. 24.-29. 10 IT+6 KT
Elektrolüütide lahused, pH. 30.-36. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Timotheus, H. Süsivesinikud. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Timotheus, H. Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Timotheus, H. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad I osa. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Past, V. Reaktsioonikineetika.Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Nekrassova, N. Elektrolüütide lahused, pH. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

Kirjandust:
1. A. T. Talvik. Orgaaniline keemia. Tallinn, OÜ Greif, 1996.
2. I. Grandberg. Orgaaniline keemia. Tallinn. "Valgus". 1979.
3. Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1998, lk 55-108.
4. L.Karolin, Orgaanilise keemia ülesanded, Tln, Avita, 2000;
5. U. Palm, V. Past "Füüsikaline keemia". Tallinn, 1974.
6. H. Karik, V. Past. Keemilised elemendid, ühendid & reaktsioonid. Süvakursus XI-XII.kl. Tallinn. Koolibri 1996.
7. R. Ott, A. Piksarv, E. Talts. Keemia ülesannete kogu. Tallinn, Valgus, 1983.

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III (pdf)

Aine maht: 2 AP (48 tundi iseseisvat tööd, 32 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Natalia Nekrassova, knd (keemia)
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud 12. klassi õpilastele
Õpetamise aeg: 2006/2007. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb neljast teemast: Keemilise reaktsiooni suund ja tasakaal. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad II osa. Aromaatsus. Valimik "olümpiaaditüüpi" ja kordamisülesannetest. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.

Keemilise reaktsiooni suund ja tasakaal. Keemilise tasakaalu mõiste. Pärisuunaline ja vastassuunaline reaktsioon. Pöörduv protsess. Tasakaalukonstant. Tasakaalukonstandi arvutamisest (näidete põhjal). Keemilise tasakaalu termodünaamikast. Entroopia mõiste, selle kasutamine protsesside suuna iseloomustamisel. Keemilise reaktsiooni vabaenergia. Keemilise tasakaalu tunnused ja tingimused. Reaktsioonide võimalikkuse hindamine. Välistingimuste mõju keemilisele tasakaalule. Le Chatelier¢ printsiip. Keemilise tasakaalu arvutusi (saagise, aine dissotsiatsiooniastme ja teiste suuruste määramine). Tasakaalukonstandi avaldamine kontsentratsioonide (osarõhkude) kaudu. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-11. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs. Teema arusaamiseks on vajalik logaritmide tundmine.
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad II. Karboksüülhapped ja nende derivaadid; näiteid nende reaktsioonidest: esterdamine, amiidi saamine, estri leeline hüdrolüüs. Estrid: karboksüülhapete estrid, mineraalhapete estrid, polüestrid, laktoonid, looduslikud estrid, rasvad, fosfolipiidid. Amiidid: polüamiidid, polüpeptiidid, valgud; valkude struktuur. Süsihappe derivaadid. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-12. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Aromaatsus. Aromaatsuse mõiste. Aromaatse struktuuri stabiilsus. Benseeni ja 1,3 - butadieeni elektronstruktuuride võrdlus. Resonantsi mõiste. p-sidemete delokaliseerumine. Aromaatse tuuma elektrofiilsed asendusreaktsioonid (benseeni näitel). Aromaatsuse väljaselgitamine ja Hückeli reegel. Mitmetuumalised ühendid. Heterotsüklilised ühendid. Aromaatsed karbkatioonid ja karbanioonid. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-13. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Valimik "olümpiaaditüüpi" ja kordamisülesannetest. Kordamisülesanded ning valimik arvutus- ja probleemülesannetest, mis vastavad 11. ja 12. klasside keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete raskusastmele. Kontrolltöö K-14. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Keemilise reaktsiooni suund ja tasakaal. 6.-12. 14 IT+8 KT
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad II osa 13.- 19. 12 IT+8 KT
Aromaatsus. 20.-26. 12 IT+8 KT
Valimik "olümpiaaditüüpi" ja kordamisülesannetest 27.- 33. 10 IT+8 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Timotheus, H. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad II osa. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Timotheus, H. Aromaatsus. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Past, V. Keemilise reaktsiooni suund ja tasakaal. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

Kirjandust:
1. A. T. Talvik. Orgaaniline keemia. Tallinn, OÜ Greif, 1996.
2. I. Grandberg. Orgaaniline keemia. Tallinn. "Valgus". 1979.
3. L.Karolin, Orgaanilise keemia ülesanded, Tln, Avita, 2000;
4. U. Palm, V. Past "Füüsikaline keemia". Tallinn, 1974.
5. H. Karik, V. Past. Keemilised elemendid, ühendid & reaktsioonid. Süvakursus XI-XII.kl. Tallinn. Koolibri 1996.

ORGAANILINE KEEMIA (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Natalia Nekrassova, knd (keemia)
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 11. klassist
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb viiest teemast: Süsivesinikud. Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad, I osa. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad, II osa. Aromaatsus. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.

Süsivesinikud. Süsivesinike liigitamine. Alkaanide, alkeenide, alküünide ja areenide tüüpreaktsioonide tuletamine ja võrdlus. Radikaalmehhanismiga asendusreaktsioonid. Elektrofiili ja nukleofiili mõiste. Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid. Nukleofiilsed liitumisreaktsioonid. Elektrofiilne asendus aromaatses reas (halogeenimine, nitreerimine). Asendusrühmade mõju aromaatse tuuma reaktsioonivõimele. Elektrofiilse aromaatse asenduse suunamisreeglid: + R rühmad ja - R rühmad. Nukleofiilne asendus aromaatses reas. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-6. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Orgaaniliste ühendite süstemaatilise substitutiivse nomenklatuuri põhimõtteid. Tüviühendi leidmise üldised reeglid (vanemuse järgi). On toodud hulgaliselt näiteid erinevate aineklasside esindajate nimetamise kohta. Näidete põhjal õpetatakse konstrueerida struktuurivalemeid nimetuste põhjal ja anda nimetusi struktuuravlemi järgi. Kontrolltöö K-7. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad I. Üldistav ülevaade tähtsamatest funktsionaalrühmadest. Tähtsamad reagendid (vabad radikaalid, elektrofiilid, nukleofiilid). Elektrofiilide mõiste (näiteid). Nukleofiilide mõiste (näiteid). Reaktsioonide liigitamine elektrofiilseteks ja nukleofiilseteks. Elektrofiilsed reaktsioonid: liitumine C=C sidemele, asendused aromaatses tuumas. Nukleofiilsed reaktsioonid: 1. järku nukleofiilne asendus (SN1); 2. järku nukleofiilne asendus (SN2). Elimineerimisreaktsioonid: 1.järku (EN1) ja 2. järku (EN2) elimineerimine. Karbonüülühendite iseloomulikke reaktsioone: nukleofiilne liitumine C=O kaksiksidemele; alifaatsete karbonüülühendite karbohappelisus; aldoolkondensatsioonid. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-8. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad II. Karboksüülhapped ja nende derivaadid; näiteid nende reaktsioonidest: esterdamine, amiidi saamine, estri leeline hüdrolüüs. Estrid: karboksüülhapete estrid, mineraalhapete estrid, polüestrid, laktoonid, looduslikud estrid, rasvad, fosfolipiidid. Amiidid: polüamiidid, polüpeptiidid, valgud; valkude struktuur. Süsihappe derivaadid. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-12. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Aromaatsus. Aromaatsuse mõiste. Aromaatse struktuuri stabiilsus. Benseeni ja 1,3 - butadieeni elektronstruktuuride võrdlus. Resonantsi mõiste. p-sidemete delokaliseerumine. Aromaatse tuuma elektrofiilsed asendusreaktsioonid (benseeni näitel). Aromaatsuse väljaselgitamine ja Hückeli reegel. Mitmetuumalised ühendid. Heterotsüklilised ühendid. Aromaatsed karbkatioonid ja karbanioonid. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö K-13. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Süsivesinikud. 6.-11. 10 IT+6 KT
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. 12.-17. 10 IT+6 KT
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad, I osa. 18.-23. 10 IT+6 KT
Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad II osa 24.- 30. 10 IT+6 KT
Aromaatsus. 31.-37. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Timotheus, H. Süsivesinikud. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Timotheus, H. Orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Timotheus, H. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad I osa. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
1. Timotheus, H. Orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad II osa. Tartu, TÜ Teaduskool,2007
2. Timotheus, H. Aromaatsus. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

Kirjandust:
1. A. T. Talvik. Orgaaniline keemia. Tallinn, OÜ Greif, 1996.
2. I. Grandberg. Orgaaniline keemia. Tallinn. "Valgus". 1979.
3. L.Karolin, Orgaanilise keemia ülesanded, Tln, Avita, 2000;
4. Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1998, lk 55-108.

ETTEVALMISTUS KEEMIAOLÜMPIAADIKS (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Darja Lavõgina
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud 9.klassi õpilastele
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse saamiseks vajalik esitada viie kontrolltöö lahendused; koondhinne kujuneb nelja parima töö eest saadud tulemustest.

Sisu lühikirjeldus: Kursus on mõeldud 9.klassi õpilastele, kes on edukalt esinenud keemiaolümpiaadil või teistel võistlustel, tunnevad huvi keemia vastu ning tahavad treenida ülesannete lahendamise oskust. Kursus koosneb 5 teemast. Tehted ligikaudsete arvudega. Protsentarvutus. Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed. Reaktsioonisaagis. Laboratoorsed vahendid. Õppematerjalid koosnevad teoreetilisest osast, mida illustreerivad näidisülesanded, ning 6-8 kontrolltööülesandest.

Tehted ligikaudsete arvudega. Tüvenumbrid ja arvude suurusjärk. Suuruse täpsus, mis on saadud loendamisel või mõõtmisel. Vastuse täpsus liitmisel, lahutamisel, korrutamisel ja jagamisel sõltuvalt tüvenumbritest ja suurusjärgust. Kontrolltöö K-1-E.
Protsentarvutused. Käsitletakse protsentarvutuse erinevaid juhtumeid; õppematerjal on varustatud rohkete näidetega. Kontrolltöö K-2-E.
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed. Käsitletakse anorgaaniliste ainete geneetilisi seoseid. Kontrolltöö K-3-E.
Reaktsioonisaagis. Käsitletakse mõistet reaktsiooni saagis ja kadu, mida selgitatakse näidete põhjal. Kontrolltöö K-4-E.
Laboratooriumis kasutatavad vahendid. Antakse ülevaade laboratooriumis kasutatavatest nõudest ja vahenditest. Kontrolltöö K-5-E.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Tehted ligikaudsete arvudega 6.-11. 10 IT+6 KT
Protsentarvutused 12.-17. 10 IT+6 KT
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed 18. -23. 10 IT+6 KT
Reaktsioonisaagis 24.-29. 10 IT+6 KT
Laboratooriumis kasutatavad vahendid 30.-35. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Pullerits, R. Tehted ligikaudsete arvudega .Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Nekrassova, N. Protsentarvutused. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Nekrassova, N. Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Nekrassova, N. Reaktsioonisaagis. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Koorits, A. Laboratooriumis kasutatavad vahendid. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007


MATEMAATIKA

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIMATEMAATIKALE I (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Hilja Afanasjeva
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumiõpilastele alates 10. klassist.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb viiest olulisest täiendavast teemast koolimatemaatikale: keerdülesanded, matemaatiline induktsioon, matemaatiline loogika, algebraliste võrrandite lahendamine, funktsioonid ja nende graafikud.

Keerdülesanded. Teema käsitluse eesmärgiks on anda mitmesuguseid kasulikke näpunäiteid aritmeetiliste tehete taastamise ja "kes-on-kes" tüüpi ülesannete lahendamiseks. Kaht liiki keerdülesannete: aritmeetiliste tehete taastamine ja "kes-on-kes" tüüpi ülesannete lahendamise võtete tutvustamine, näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö M-1. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Matemaatiline induktsioon. Teema käsitluse eesmärgiks on õpetada selgeks matemaatikas oluline tõestusmeetod: matemaatiline induktsioon, mis aitaks valmistuda matemaatika olümpiaadiks ja annaks aluse tõestamisel kasutada matemaatilise induktsiooni meetodit. Matemaatilise induktsiooniga tõestamise oskuse õpetamine, näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö M-2. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Matemaatiline loogika. Teema eesmärgiks on tutvustada lausearvutust, aidates kaasa elementaarmatemaatika-alaste teadmiste süvendamisele ja laiendamisele. Teoreetilise materjali (lause mõiste, loogilised tehted, liitlausete tõeväärtusi, põhisamasusi, liitlausete teisendusi) läbitöötamine. Kontrolltöö M-3. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Algebraliste võrrandite lahendamine. Teema all peatutakse järgmistel algebraliste võrrandite lahendusvõtetel: ruutvõrrandile taanduvad võrrandid, täisruuduks eraldamine, sümmeetrilised võrrandid ja täiendatakse teemat Horneri skeemi põhjaliku tutvustamisega. Kontrolltöö M-4. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Funktsioonid ja graafikud. Teema laiendab õpilaste teadmisi funktsiooni graafikute valmistamise võimalusest põhifunktsioonide abil, tutvustades nihet, venitust ja peegeldust. Kontrolltöö M-5. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Keerdülesanded. 6.-12.10 IT+6 KT
Matemaatiline induktsioon. 13.-19. 10 IT+6 KT
Matemaatiline loogika. 20.-26. 10 IT+6 KT
Algebraliste võrrandite lahendamisest. 27.-33. 10 IT+6 KT
Funktsioonid ja nende graafikud. 34.-40. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Kaasik, Ü. Keerdülesanded. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Reimand, J. Matemaatiline induktsioon. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Mitt, E. Matemaatiline loogika (lausearvutus). Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Tamme, E. Algebraliste võrrandite lahendamisest. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Afanasjeva, H. Funktsioonid ja nende graafikud. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIMATEMAATIKALE II (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Hilja Afanasjeva
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumiõpilastele alates 11. klassist.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus: Kursus koosneb viiest olulisest täiendavast teemast koolimatemaatikale: võrratused, arvuteooria, parameetriga võrrandid, graafiline lineaarne planeerimine, trigonomeetriliste võrrandite lahendamine.

Võrratused. Teema käsitluse eesmärgiks on õpetada kõrgema astme võrratusi lahendama intervallmeetodiga, rakendades intervallmeetodit ka absoluutväärtusi sisaldavaid võrratuste, juurvõrratuste ja võrratussüsteemide lahendamiseks. Kontrolltöö M-6. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Arvuteooria elemente. Õppematerjal sisaldab koolimatemaatika väliseid vajalikke olümpiaadi teemasid: algarvud, kordarvud, jaguvuse tunnused, jäägiga jagamine, kongruentsi mõiste, kongruentsi olulisi omadusi, lineaarkongruentsid. Kontrolltöö M-7. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Parameetriga võrrandid. Teema eesmärgiks on anda täiendavaid teadmisi koolimatemaatikas käsitletavale võrrandite temaatikale. Avatakse parameetriga võrrandite mõiste, peatutakse pikemalt parameetrit sisaldavatel lineaar-, ruut- ja murdvõrranditel ning parameetriga võrrandite lahendite täiendaval uurimisel. Kontrolltöö M-8. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Graafiline lineaarne planeerimine. Antud teema eesmärgiks on matemaatilise modelleerimise käsitlemine teatud majandusülesannete liigi lahendamise kaudu. Õppematerjali ülesannete lahendamine põhineb lineaarse võrratussüsteemi graafilisel lahendamisel ja sihifunktsiooni maksimumi või miinimumi leidmisel lahendite piirkonnas. Selgitatakse kahe tüüpilise majandusprobleemi formuleerimist lineaarse planeerimisülesandena: optimaalse tootmisplaani koostamine ja optimaalse segu koostamine. Teooria ja näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö M-9. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Trigonomeetriliste võrrandite lahendamine. Teema annab trigonomeetriliste võrrandite lahendamise osas väga põhjaliku ülevaate: võrdlusmeetod; algebralised võrrandid mingi ühe ja sama argumendi trigonomeetrilise funktsiooni suhtes; võrrandid, mille vasak pool on korrutis ja parem pool null; siinus- ja koosinusfunktsioonide suhtes homogeensed võrrandid; võrrandid kujul acosx + bsinx = c; trigonomeetrilistele võrranditele viivad rakenduslikud ülesanded; trigonomeetriliste funktsioonide graafikud ja trigonomeetriliste võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendamine. Teooria ja näiteülesannete põhjalik läbitöötamine. Kontrolltöö M-10. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Võrratused. 6.-8. 10 IT+6 KT
Arvuteooria elemente. 9.-14. 10 IT+6 KT
Parameetriga võrrandid. 15.-21. 10 IT+6 KT
Graafiline lineaarne planeerimine. 22.-28. 10 IT+6 KT
Trigonomeetriliste võrrandite lahendamisest. 29.-36. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Afanasjeva, H., Afanasjev, J. Võrratused. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Afanasjeva, H. Arvuteooria elemente. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Lepmann, L. Parameetriga võrrandid. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Afanasjeva, H. Graafiline lineaarne planeerimine. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Velsker, K. Trigonomeetriliste võrrandite lahendamisest. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIMATEMAATIKALE III (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Hilja Afanasjeva
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud 12. klassi õpilastele.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 4. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis tavaposti vahendusel; õpilastel on võimalus esitada küsimusi e-posti teel. Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb viiest täiendavast ja süvendavast teemast koolimatemaatikale: funktsioonid ja nende tuletised majandusarvutustes, integraal, hulktahukad, pöördkehad, kombinatoorika.

Funktsioonid ja nende tuletised majandusarvutustes. Nimetatud teema käsitluse eesmärgiks on tutvustada koolimatemaatikas käsitletud funktsioonide taustal huvitavaid majandusteemasid: nõudlusfunktsioon, pakkumisfunktsioon, turutasakaal, kulufunktsioon, piirkulude funktsioon, ühikkulude miinimum, tulufunktsioon, puhastulufunktsioon, nõudluse hinnaelastsus. Teoreetilise materjali ja näiteülesannete läbitöötamine avastusõppe kaudu. Kontrolltöö M-11. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Integraal. Õppematerjali käsitluse eesmärgiks on koolimatemaatika väliste, ent kõrgkooli jaoks väga vajaliku teema tutvustamine. Peatutakse järgmistel teemadel: kõvertrapetsi pindala, funktsiooni algfunktsioon ja määramata integraal, Newton - Leibnizi integraal, määramata integraali leidmine, Newton - Leibnizi valem, määratud integraali rakendusi pindala, joone pikkuse ja ruumala leidmisel. Teoreetilise osa ja näiteülesannete põhjalik läbitöötamine. Kontrolltöö M-12. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Hulktahukad. Teema eesmärgiks on täiendada ja süvendada koolimatemaatikas õpitut. Käsitletakse alateemasid hulktahukad, prismad, püramiidid. Hulktahukad. Tutvumine hulktahukate, prismade ja püramiididega, vastavate valemite omandamine, näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö M-13. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Pöördkehad. Teema eesmärgiks on täiendada ja süvendada koolimatemaatikas õpitut. Õppematerjali teoreetiline osa koosneb kolmest peatükist: pöördpind ja pöördkeha (silinder), kanooniline pind ja koonus, sfäär ja kera. Väljaande lõpus on täiendav peatükk, kus on esitatud lühidalt mõningad põhimõisted matemaatilisest analüüsist ja tutvustatakse kruvijoont. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö M-14. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.
Kombinatoorika. Antud teema on oluliseks täienduseks koolimatemaatikas õpitavale. Põhjalikult peatutakse mõistetel variatsioonid, kordumistega variatsioonid, permutatsioonid, kordumistega permutatsioonid, kombinatsioonid, kordumistega kombinatsioonid, antakse vastavad arvutusvalemid ja tutvustatakse nn juurde- ja mahaarvamise reeglit. Näiteülesannete läbitöötamine. Kontrolltöö M-15. Parandatud kontrolltöö vigade analüüs.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Funktsioonid ja nende tuletised majandusarvutustes. 4.-9. 10 IT+6 KT
Integraal. 10.-15. 10 IT+6 KT
Hulktahukad. 16.-21. 10 IT+6 KT
Pöördkehad. 22.-27. 10 IT+6 KT
Kombinatoorika. 28.-33. 10 IT+6 KT

Väljasaadetav õppematerjal: 1. Afanasjev, J. Funktsioonid ja nende tuletised majandusarvutustes. Tartu, TÜ Teaduskool, 2004
2. Afanasjeva, H. Integraal. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Tuulmets, L. Hulktahukad. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Tuulmets, L. Pöördkehad. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Kaasik, Ü. , Kombinatoorika. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIMATEMAATIKALE IV (pdf)

Aine maht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Hilja Afanasjeva
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumiõpilastele alates 10. klassist (sisaldab tõestusülesandeid)
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö vorm: toimub kaugõppevormis, õppematerjalid vaid Teaduskooli kodulehel (paberkandjal materjale
õpilastele ei saadeta), eeldab interneti püsiühendust ja oskust matemaatilist teksti MS Wordis vormistada.
Õpilastel on võimalus esitada kontrolltööd nii elektronposti kui tavaposti vahendusel. Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib maksimaalselt olla ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb viiest täiendavast teemast koolimatemaatikale: Loogika elemente matemaatikas, geomeetria aksiomaatilisest ülesehitusest. Kompleksarvud. Pindalade mõõtmine. Ahelmurrud. Graafiteooria elemente.

Loogika elemente matemaatikas. Geomeetria aksiomaatilisest ülesehitusest. Peatükkides 1 - 5 tutvutakse lähemalt mõiste ja selle defineerimisega ning teoreemi ja selle tõestamisega. Teoreemide tõestamisel õpetatakse eristama eeldust ja väidet, tõestusel kasutama analüütilist ja sünteetilist mõttekäiku, kui ka geomeetrilist tõestust. Nende peatükkide põhjal on ka koostatud kontrolltööks ette nähtud tööleht. Alates 6. peatükist esitatud materjal on mõeldud lisalugemiseks asjahuvilistele, selles tutvustatakse geomeetria aksiomaatilise ülesehituse süsteemi alates Eukleidese "Elementidest" ning lõpetades H. Weyli süsteemiga. Õppematerjal sisaldab mitmeid teadlaste elukäikudele viitavaid linke ja hulgaliselt materjali selgitamiseks vajalikke näiteülesandeid. Kontrolltöö "Loogika elemente matemaatikas. Geomeetria aksiomaatilisest ülesehitusest".
Kompleksarvud. Õppematerjalis avatakse kompleksarvu mõiste, tutvustatakse tehteid kompleksarvudega, antakse kaaskompleksarvu mõiste. Lahendatakse ruutvõrrandeid, mille lahendiks on kompleksarvud. Õppematerjal sisaldab teoreetilise osa kõrval mitmeid näiteülesandeid. Õppematerjali põhjal tuleb lahendada kontrolltöö ülesanded selleks ettenähtud töölehelt. Kontrolltöö "Kompleksarvud".
Pindalade mõõtmine. Teema eesmärgiks on tutvustada kujundite pindvõrdsust ning õpetada konstrueerima erinevaid pindvõrdseid kujundeid: hulknurgast kolmnurka, kolmnurgast ristkülikut, ristkülikust ruutu jne. Tuginedes kujundite pindvõrdsusele, tõestatakse mitmeid seni koolimatemaatikast tuntud teoreeme. Teema käsitlus lõpeb kontrolltööga "Pindalade mõõtmine".
Ahelmurrud. Teema all antakse ahelmurru mõiste, õpetatakse ratsionaalarvu arendamist ahelmurruks ja ahelmurru lähismurdude leidmist. Lahendatakse kahe tundmatuga diofantilisi võrrandeid, Fermat' võrrandeid. Käsitletakse irratsionaalarvu ahelmurde, ruutirratsionaale ja perioodilisi ahelmurde ning vastavale teooriale tuginevat rakendust vea arvutusel, kalendri koostamisel, tekstülesannete lahendamisel. Kontrolltöö "Ahelmurrud".
Graafiteooria elemente. Õppematerjalis käsitletakse järgmisi teemasid: graafi mõiste, orienteeritud graafid, Euleri ja Hamiltoni graafid, puud, genealoogilised graafid, transpordivõrgud. Õppematerjal sisaldab arvukalt näiteülesandeid, mille lahendused peituvad selleks vastavate linkide all. Kontrolltöö "Graafiteooria elemente"

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)
Loogika elemente matemaatikas 6. - 12. 10 IT + 6 KT
Kompleksarvud 13. - 19. 10 IT + 6 KT
Pindalade mõõtmine 20. - 26. 10 IT + 6 KT
Ahelmurrud 27. - 33. 10 IT + 6 KT
Graafiteooria elemente 34. - 40. 10 IT + 6 KT

Teaduskooli kodulehel olevad õppematerjal:
1. Loogika elemente matemaatikas. Geomeetria aksiomaatilisest ülesehitusest
2. Kompleksarvud
3. Pindalade mõõtmine
4. Ahelmurrud
5. Graafiteooria elemente

ETTEVALMISTUS MATEMAATIKAOLÜMPIAADIKS I (pdf)

Aine maht: 2 AP (40 tundi iseseisvat tööd, 40 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Raili Vilt
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud põhikooli õpilastele alates 8. klassist
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö korraldus: tavaposti ja/või e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse saamiseks vajalik esitada vähemalt 5 kontrolltöö lahendused. Koondhinne kujuneb viie parima töö eest saadud tulemustest.

Sisu lühikirjeldus:
Kursuse eesmärgiks on aidata neid, kes tunnevad huvi matemaatika vastu ja tahavad lisaks koolis õpitavale veel täiendavalt lahendada ülesandeid ning sellega end paremini ettevalmistuda võistlusteks või siis lihtsalt treenida oma mõtlemis- ja kujutlusvõimet. Lahendatakse olümpiaadi tasemel ülesandeid, pööratakse tähelepanu lahenduste, tõestuste vormistamisele. Kursus koosneb 6 teemast/kontrolltööst. Üks teema koosneb õppetekstist (näiteülesannetest) ja 15-st ülesandest, millest 5-6 ül. teema kohta, mida antud komplektis on selgitatud või korratud, 4-5 "olümpiaaditüüpi" ülesannet erinevatest matemaatika valdkondadest ning 5 ül. on olümpiaadi piirkonnavooru testi tüüpi.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT);tunnid
Paarsuse printsiip 6.-11. 8 IT+6 KT
Dirichlet' printsiip 12.-16. 8 IT+6 KT
Nelinurgad 17.-22. 8 IT+6 KT
Protsent 23.-28. 8 IT+6 KT
Jaguvus 29.-33. 8 IT+6 KT
Varia "olümpiaaditüüpi" ülesannetest 34.-37. 10 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Vilt, R. Paarsus ja paarsuse printsiip. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Vilt, R. Dirichlet' printsiip. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Vilt, R. Nelinurgad ja nende omadused. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Vilt, R. Protsent. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Vilt, R. Jaguvus. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

ETTEVALMISTUS MATEMAATIKAOLÜMPIAADIKS II (pdf)

Aine maht: 2 AP (40 tundi iseseisvat tööd, 40 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Raili Vilt
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud põhikooli 9. klassi õpilastele
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö korraldus: tavaposti ja/või e-posti teel.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse saamiseks vajalik esitada vähemalt 5 kontrolltöö lahendused. Koondhinne kujuneb viie parima töö eest saadud tulemustest.

Sisu lühikirjeldus:
Kursuse eesmärgiks on aidata neid, kes tunnevad huvi matemaatika vastu ja tahavad lisaks koolis õpitavale veel täiendavalt lahendada ülesandeid ning sellega end paremini ettevalmistuda võistlusteks või siis lihtsalt treenida oma mõtlemis- ja kujutlusvõimet. Lahendatakse olümpiaadi tasemel ülesandeid, pööratakse tähelepanu lahenduste, tõestuste vormistamisele. Kursus koosneb 6 teemast/kontrolltööst. Üks teema koosneb õppetekstist (näiteülesannetest) ja 15-st ülesandest, millest 5-6 ül. teema kohta, mida antud komplektis on selgitatud või korratud, 4-5 "olümpiaaditüüpi" ülesannet erinevatest matemaatika valdkondadest ning 5 ül. on olümpiaadi piirkonnavooru testi tüüpi.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT);tunnid
Geomeetria 6.-11. 8 IT+6 KT
Võrratused 12.-16. 8 IT+6 KT
Loogika 17.-22. 8 IT+6 KT
Mängud 23.-28. 8 IT+6 KT
Värvimised 29.-33. 8 IT+6 KT
Varia "olümpiaaditüüpi" ülesannetest 34.-37. 10 KT

Väljasaadetav õppematerjal:
1. Vilt, R. Geomeetria. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
2. Vilt, R. Võrratused. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
3. Vilt, R. Loogika. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
4. Vilt, R. Mängud. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007
5. Vilt, R. Värvimised. Tartu, TÜ Teaduskool, 2007

HUVITAVAD ARVUD (pdf)

Veebipõhine kursus
Võetakse vastu nii individuaalseid kui kollektiivseid õpilasi.

Aine maht: 1 AP (20 tundi iseseisvat tööd, 20 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Raili Vilt
Osavõtutasu: 150.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud põhikooli õpilastele, soovitatav 7.-8. klass
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., 7.-23. õppenädal
Õppetöö korraldus: Veebipõhine (õppematerjalid veebis, kontrolltööde esitamine e-maili teel )
Hindamine: arvestus
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse saamiseks vajalik sooritada positiivse tulemusega neli arvestuslikku kontrolltööd.

Sisu lühikirjeldus
Kursusel uuritakse täisarve, otsitakse teatud tingimusi rahuldavaid arve ning leitakse/uuritakse etteantud arvu omadusi.
Õppematerjal sisaldab mõisteid, näiteid nimelistest- ja kujundarvudest ja nende omadustest, näiteülesandeid koos selgitustega ning ülesandeid iseseisvaks koduseks lahendamiseks.
Kontrolltöö ülesannete seas on nii nuputamis- ja loovusülesandeid kui ka olümpiaaditüüpi ülesandeid.
Kasutatavad mõisted: jaguvus, jaguvustunnused, kordarv, algarv, tegurid, kordsed, algtegurid, suurim ühistegur, vähim ühiskordne, arvu kümnendesitus, aritmeetika põhiteoreem.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT);tunnid
Arvuteooria põhimõisted 7.-10. 5 IT+5 KT
Nimelised arvud 11.-14. 5 IT+5 KT
Etteantud omadustega arvude leidmine 15.-18. 5 IT+5 KT
Kujundarvud ja Pascali kolmnurk 19.-23. 5 IT+5 KT


MEDITSIIN

EESTI MEDITSIIN - AJALUGU JA TÄNAPÄEV (pdf)

Auditoorne kursus
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.
Aine maht: 1 AP (30 tundi auditoorset tööd; 10 tundi iseseisvat tööd)
Vastutav õppejõud: Kaili Kaseorg
Osavõtutasu: 150.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumiõpilastele alatest 11. klassist; eeskätt neile, kelle huvid ja tulevikuplaanid on seotud meditsiiniga, aga ka heaks täienduseks ettevalmistumisel bioloogiaolümpiaadiks.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 7. õppenädalast
Õppetöö vorm: keskmiselt üks kord kuus Tartu Ülikoolis toimuv auditoorne töö koos laboratooriumide külastusega.
Hindamine: arvestus
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse saamiseks vajalik sooritada positiivse tulemusega arvestuslikud tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursusel käsitletakse Eesti meditsiini ajaloo ja tänapäevaga seotud teemasid ning tutvustatakse arstiteaduse erinevaid aspekte. Loengute temaatika hõlmab süvendatult nii kliinilise kui molekulaarse meditsiini valdkondi. Vaadeldakse meditsiiniajaloo, biokeemia, molekulaarbioloogia, geneetika, mikrobioloogia, anatoomia ja teisi küsimusi.


BIOLOOGIA

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Ainemaht: 2 AP (50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd). Kursus koosneb 5 kontrolltööst ja 1 eksamitööst.
Õppejõud: lektor Illar Leuhin, MSc (biol-didaktika)
Õppetöö: veebipõhine
Osavõtutasu: 300.-
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud eelkõige 9. klassi õpilastele
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse saamiseks vajalik esitada vähemalt 4 kontrolltööd ja eksamitöö.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus on mõeldud eelkõige põhikooli 9. kl õpilastele süvendatud ja täiendavaks õppeks inimeseõpetuse (anatoomia ja füsioloogia) teemal. Kursusel osalemiseks on vajalik juurdepääs võrguarvutile. Kursustel osalejaile antakse kasutajanimi ja parool ning täpsemad juhised e-kirjavahetuse teel.

õppenädal Töö sisu
6…9. nd Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, hingamiselundkond
10. nd KT1: Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, hingamiselundkond
11…14. nd Ringeelundkond, veri ja lümf. Süda. Veregrupid.
15. nd KT2: Ringeelundkond
16…19. nd Seedeelundkond. Hormonaalne regulatsioon.
20. nd KT3: Seedeelundkond, näärmed, hormoonid.
21…24. nd Meeleelundid. Närvisüsteem.
25. nd KT4: Meeleelundid. Närvisüsteem.
26…29. nd Suguelundkond, viljastumine. Loote areng, inimese areng. Inimese evolutsioon.
30 KT5: Suguelundkond, loode ja areng.
31…34. nd Inimene kui tervik.
35. nd Eksamitöö

Lähtekirjandus
1. Kokassaar, U.; Martin, M. Bioloogia põhikoolile IV. BIT, 2003. 184 lk
2. Aul, J. Inimese anatoomia. Valgus, 1976. 359 lk
3. Loogna, G. Anatoomia atlas. Avita, 1996. 332 lk
4. Tsuzmer, A.; Petrišina, O. Inimese anatoomia, füsioloogia ja hügieen. VIII klassile. Valgus, 1986

GENEETIKA JA EVOLUTSIOON (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Aine maht: 2 AP (kokku 80 tundi; 50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Liina Nagirnaja, MSc
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist. Kursus on heaks abiks ettevalmistumisel bioloogiaolümpiaadiks.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis veebipõhiselt (e-maili ja interneti abil); kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ja interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt üks töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus:
Kursus koosneb viiest põhiteemast:
1. Pärilikkuse alus.
2. Genoomi ehitus ja funktsioneerimine.
3. Viiruste, bakterite, mitokondrite ja kloroplastide geneetika.
4. Populatsioonigeneetika ja genoomi evolutsioon.
5. Molekulaargeneetika meetodid.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)tunnid
Pärilikkuse alus. 6. - 10 16
Genoomi ehitus ja funktsioneerimine. 11.-15. 16
Viiruste, bakterite, mitokondrite ja kloroplastide geneetika. 16. -21. 16
Populatsioonigeneetika ja genoomi evolutsioon. 22. -27. 16
Molekulaargeneetika meetodid. 28 - 33. 16

Väljasaadetav õppematerjal: Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.

RAKUBIOLOOGIA JA BIOKEEMIA (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Aine maht: 2 AP (kokku 80 tundi; 50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Sulev Ingerpuu, rakubioloogia dotsent, PhD (rakubioloogia)
Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist.
Kursus on heaks abiks ettevalmistumisel bioloogiaolümpiaadiks.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: toimub kaugõppe vormis veebipõhiselt (e-maili ja interneti abil); kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ja interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt ühe töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus: Kursus koosneb kuuest põhiteemast:
1. Raku tuum ja tuumake. Kromatiin ja kromosoomid.
2. Tsütoplasma võrgustik. Golgi kompleks. Valkude transport tsütoplasmas ja nende lagundamine.
3. Rakutsükkel ja selle faasid. Mitoos. Meioos.
4. Aminohapped ja peptiidid: struktuur ja omadused.
5. Süsivesikud. Nukleotiidid ja nukleiinhapped.
6. Valgud. Ensüümid. Ainevahetus.

Teema Õppenädal Iseseisev töö (IT), kontrolltööd (KT)tunnid
Raku tuum ja tuumake. Kromatiin ja kromosoomid. 6. - 9. 13
Tsütoplasma võrgustik.Golgi kompleks. Valkude transport tsütoplasmas ja nende lagundamine. 10.-13. 13
Rakutsükkel ja selle faasid. Mitoos. Meioos. 14. -18. 13
Aminohapped ja peptiidid: struktuur ja omadused. 19. -23. 13
Süsivesikud. Nukleotiidid ja nukleiinhapped. 24. -28. 14
Valgud. Ensüümid. Ainevahetus. 29 - 33. 14

Väljasaadetav õppematerjal: Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (pdf)

e-kursus WebCT keskkonnas
Kollektiivõpilasi kursusele ei võeta.

Aine maht: 2 AP (kokku 80 tundi; 50 tundi iseseisvat tööd, 30 tundi kontrolltööd)
Vastutav õppejõud: Kertu Rünkorg, ARFS füsioloogia õppetooli teadur, MSc Osavõtutasu: 300.-
Sihtgrupp: Kursus on mõeldud gümnaasiumi õpilastele alates 10. klassist.
Kursus on heaks abiks ettevalmistumisel bioloogiaolümpiaadiks.
Õpetamise aeg: 2007/2008. õ.-a., alates 6. õppenädalast
Õppetöö: Õppetöö toimub WebCT keskkonnas; kursusel osalemiseks on vajalik arvuti ja interneti kasutamise oskus ning võimalus, e-maili aadressi olemasolu.
Hindamine: koondhinne
Lõpetamise tingimused: Tunnistuse koondhinne kujuneb tööde eest saadud punktide summast, kusjuures võlgu võib olla maksimaalselt üks töö, kuid siis arvestatakse seda kui 0-punktilist tööd.

Sisu lühikirjeldus: Kursus koosneb kuuest põhiteemast:
1. Veri ja lümf. Omadused ja funktsioon. Vere ja lümfi ülesanded, koostis ja maht. Vere plasma, selle koostis ja füüsikalis-keemilised omadused, vere puhversüsteenid. Vere rakud. Vere hüübimine. Vere grupid. Vereloome.
2. Seedekulgla ehituse põhiprintsiibid ja funktsioonid. Seedeensüümid ja nende toimetingimused. Seedeelundite talitluse regulatsioon. Aine- ja energiavahetus. Tervislik toitumine.
3. Erituselundite ehituse põhiprintsiibid ja funktsioon. Vee ja elektrolüütide tasakaal organismis.
4. Hingamiselundite ehituse põhiprintsiibid, funktsioon. Hingamisgaaside transport organismis ja gaasivahetus kopsudes. Hingamise regulatsioon. Südame ja vereringesüsteemi ehituse põhiprintsiibid, funktsioon ja talitluse regulatsioon.
5. Meeleelundite anatoomia ja funktsioon (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, tasakaalumeel, nahatundlikus, süvatundlikus, valu).
6. Organismi talitluse juhtimine. Sisesekretsioonisüsteemi ehituse põhiprintsiibid ja funktsioon. Hormoonid. Närvisüsteemi ehituse põhiprintsiibid ja funktsioon.

Teema Õppenädal Iseseisev töö ja kontrolltööd,tunnid
1. Veri ja lümf. Omadused ja funktsioon. 6-9 õppenädal 13
2. Seedekulgla ehituse põhiprintsiibid ja funktsioonid. Aine- ja energiavahetus. Tervislik toitumine. 10-13 õppenädal 13
3. Erituselundite talitlus 14- 19 õppenädal 13
4. Süda, veresoonkond ja hingamine 20-25 õppenädal 13
5. Meeleelundid 26-31 õppenädal 14
6. Regulatoorsete süsteemide talitlus 32-37 õppenädal 14

Väljasaadetav õppematerjal: Kogu informatsioon on kättesaadav WebCT keskkonnas, paberkujul materjale õpilastele ei saadeta. Kursusel osalejale saadetakse täpsemad juhised e-maili teel.


Kõik küsimused selle lehe kohta saata aadressil ttkool@ut.ee
Viimati muudetud:
© Tartu Ülikool