V voor. 15. aprill 1999. a.

Füüsikaülesanded


1. ülesanne

Raske keha libiseb hõõrdumiseta alla kolmnurkselt püstprismalt. Prisma lebab horisontaalsel pinnal ja võib sellel hõõrdumiseta nihkuda. Keha lastakse püstprismalt alla kaks korda. Esimesel juhul on prisma kinnitatud liikumatult aluse külge, teisel juhul asetseb vabalt. Kas keha kiirus prisma jalamil on kummalgi juhul võrdne, kui nii ühel kui teisel juhul algab keha libisemine samalt kõrguselt? Põhjenda vastust.

2. ülesanne

Veega täidetud anumasse surutakse pealt lahtine teeklaas. Esimene kord surutakse teeklaas vette põhjaga ülespoole, teine kord põhjaga allapoole. Kummalgi juhul surutakse teeklaas samale sügavusele ja kummalgi juhul ei voola vett üle anuma ääre välja, teisel juhul ei voola vett ka üle ääre teeklaasi. Kummal juhul on teeklaasi vette surumisel tehtav töö suurem. Põhjenda vastust.

3. ülesanne

Metallvarda mass on 0,9 kg ja selle pikkus on 80 cm. Varras on kogu ulatuses ühesuguse tihedusega. Varrast hoitakse horisontaalselt. Kui suured jõud mõjuvad käele, kui

a) varrast hoida täpselt varda keskelt;

b) varrast hoida ühest otsast nii, et sõrmed haaravad varrast ülevalt poolt ja pöial altpoolt ning pöidla keskkoha kaugus varda otsast on 9 cm?

4. ülesanne

Kaks kangi on tasakaalus (vt. joonist). Esimesel kangil on tasakaalustatud kaks erineva ruumalaga ühest ja samast ainest koormist, teisel kaks erineva massiga, kuid ühesuuruse ruumalaga koormist.

a) Kas kangid jäävad tasakaalu, kui koormised sukeldada vette?

b) Juhul, kui vette sukeldatud koormistega kang ei ole tasakaalus, tuleb kangi ühte otsa lisada täiendav koormis. Kasutada on koormis, mille tihedus võrdub kangi otsas oleva keha tihedusega. Kui suure massiga koormis tuleks lisada kangi ühte otsa, et ka vette sukeldatud koormistega kang oleks tasakaalus?



Palume saata kõik küsimused aadressil
Viimati muudetud: