II voor. 15. jaanuar 1999. a.

Keemiaülesannete lahendused


1. ülesanne

a) Diriþaabli maksimaalsel kõrgusel moodustab õhurõhk 2/3 maapealsest õhurõhust. Elastsete seintega mahutis on vesiniku rõhk võrdne välisrõhuga. Madalamal rõhul võtab sama vesiniku mass enda alla suurema ruumala.

b) m(H2) = 2,00·105 m3 · 63,0 (g/m3) · 1 kg / 1000 g = 12600 kg

c) m(õhk) = 2,00·105 m3 · 901 (g/m3) · 1 kg / 1000 g = 180200 kg » 180000 kg = 1,80·105 kg

d) Diriþaabel on maksimaalsel kõrgusel tasakaalu olekus, kus tema kogumass (diriþaabel+vesinik) võrdub tema poolt väljatõrjutud õhu massiga.

m(diriþaabel) = 180200 kg – 12600 kg = 167600 kg »  168000 kg

Märkus: diriþaabli kogu massi leidmist vaatleme vahetehtena, mille puhul kasutasime lisa tüvenumbrit.

e) m(He) = 2,00·105 m3 · 126 (g/m3) · 1 kg / 1000 g = 25200 kg

m (diriþaabel) = 180200 kg – 25200 kg = 155000 kg

f) Plahvatuse momendil tekib kõrge temperatuuri tõttu veeaur

2H2 + O2 = 2H2O,

mis jahtumisel kondenseerub

2. ülesanne

1) kloor on lihtaine

2) pesupulber on segu

3) suhkur on keemiline ühend

4) ðampoon on lahus

5) vesi on keemiline ühend

6) rasva sulamine on füüsikaline nähtus

7) gaasi põlemine on keemiline nähtus

8) lumekahuriga veest lume valmistamine on füüsikaline nähtus

9) piima hapendumine on keemiline nähtus

10) suhkru lahustumine on füüsikaline nähtus

3. ülesanne

a) N = 1 g · 1 amü / (1,66·10-24 g) = 6,02·1023 amü

b) See eksperiment tuleks teostada vaakumis. Esemete kaalumisel vaakumis on nende ruumala poolt väljatõrjutud keskkonna mass võrdne nulliga.

c) Eksperimendi keskkonnaks sobiksid ka õhk ja vesi, kuid ainult siis kui võrreldavate esemete tihedused oleksid võrdsed. See võrdne tihedus peab erinema keskkonna tihedusest.

d) “Kaaluvihte”, mille mass võrduks amü massiga ei ole võimalik tema väiksuse tõttu luua ega piiratud aja vältel loendada

e) m(O2) = 32,0 (amü/molekul) · 1,66·10-24 (g/amü) =
5,31·10-23 (g/molekul)

f) m(O2) = 6,02·1023 molekuli · 5,31·10-23 (g/molekul) = 31,97 g » 32,0 g

4. ülesanne

a)

aatomnumber 1 on vesinikul       +1)1

aatomnumber 8 on hapnikul       +8)2)6

aatomnumber 11 on naatriumil    +11)2)8)1

aatomnumber 13 on alumiiniumil  +13)2)8)3

aatomnumber 20 on kaltsiumil    +20)2)8)8)2

b) c)

vastavate aatomite viimases kihis olev elektronide arv on antud ühendi nimetuse järel. Aatomi viimane kiht, kui moodustub katioon, ei ole aatomi väliskihiks; anioonide korral aga küll.

NaH – naatriumhüdriid (8;2)

AlH3 – alumiiniumhüdriid (8;2)

CaH2 – kaltsiumhüdriid (8;2)

H2O – vesinikoksiid, vesi (0;8)

Na2O – naatriumoksiid (8;8)

Al2O3 – alumiiniumoksiid (8;8)

CaO – kaltsiumoksiid (8;8)

Ühenditena on tuntud vesinikperoksiid (H2O2), naatriumperoksiid (Na2O2) ja kaltsiumperoksiid (CaO2), kuid neid ühendeid ei pea 8. klassi õpilane teadma.



Palume saata kõik küsimused aadressil
Viimati muudetud: