II voor. 15. jaanuar 1999. a.

Keemiaülesanded


1. ülesanne

Vesiniku ja õhu segu on väga plahvatusohtlik. 6. mail 1937.a. plahvatas maandumisel maailma suurim diriþaabel (jäikade seintega õhulaev) Hindenburg, mille ruumala oli 2,00×105 m3 (200000 m3). Diriþaabli sisemuses olid elastsete seintega mahutid, mis olid maapinnal ainult osaliselt vesinikuga täidetud. Õhku tõusmiseks lasti mahutitesse täiendavalt vesinikku ja diriþaabli maksimaalsel kõrgusel eeldame, et kogu diriþaabli ruumala oli vesinikuga täidetud. Vesiniku tiheduseks täieliku täitumise tingimustel võtame 63,0 g/m3.

  1. Seletada, miks diriþaabli maksimaalsel kõrgusel vesiniku tihedus moodustab ainult 2/3 vesiniku maapealset tihedusest.
  2. Mitu kilogrammi vesinikku kulub diriþaabli täielikuks täitmiseks?
  3. Leida diriþaabli poolt väljatõrjutud õhu mass tema maksimaalsel kõrgusel, kui õhu tihedus nendel tingimustel on 901 g/m3.
  4. Milline oli diriþaabli kogumass (ilma vesinikuta) kilogrammides?
  5. Milline oleks võinud olla diriþaabli kogumass (ilma heeliumita) kilogrammides, kui vesinik oleks asendatud heeliumiga? Heeliumi tiheduseks samadel tingimustel võtame 126 g/m3.

  6. Milline aine, millises agregaatolekus tekkis plahvatuse momendil? Kirjutada reaktsiooni võrrand.

2. ülesanne

Märkida, kas järgnev sõna tähistab lahust, lihtainet, keemilist ühendit või segu:

1. kloor

2. pesupulber

3. suhkur

4. ðampoon

5. vesi

Märkida, milline järgmistest muundumistest on füüsikaline nähtus, milline on keemiline nähtus:

6. rasva sulamine

7. piima hapendumine

8. gaasi põlemine

9. suhkru lahustumine

10. lumekahuriga veest lume valmistamine.

3. ülesanne

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI -- pr. Systéme International d’Unités, 1960) on seitse põhisuurust, millest üheks on mass. Massi ühikuks on kilogramm, millel puudub looduslik etalon. Kõiki masse võrreldakse etalonkilogrammiga.

Keemias on mikrotasandil (aatomid, molekulid) massiühikuks nn aatommassi ühik, mille mass grammides on antud õpikus.

Teostame mõttelise eksperimendi, kus on kasutada keha, mille mass on täpselt 1 g ja “kaaluvihid”, mille mass oleks täpselt 1 amü.

  1. Mitu “kaaluvihti”, mille mass on täpselt 1 amü, tasakaalustaks keha, mille mass on täpselt 1 gramm?
  2. Millises keskkonnas (õhus, vaakumis, vees) tuleks see eksperiment läbi viia, et saada täpne tulemus?
  3. Millisel juhul sobiksid eksperimendiks kõik punktis [b)] loetletud keskkonnad?
  4. Põhjendada, miks pole võimalik kirjeldatud mõttelist eksperimenti reaalselt teostada?

  5. Leida amü massi järgi hapniku molekuli mass grammides.
  6. Mitmele grammile vastaks hapniku molekulide kogumass, kui neid oleks sama palju kui punktis [a)] leitud “kaaluvihtide” arv?

4. ülesanne

Vaatleme elemente, mille aatomnumbrid on 1, 8, 11, 13 ja 20. Element aatomnumbriga 1 reageerib metallidega, mille puhul täitub tema viimane elektronkiht (analoogiliselt oksiidide, sulfiidide ja kloriidide tekkele) ning moodustunud ühendeid nimetatakse hüdriidideks.

  1. Kirjutada kõikide nimetatud aatomnumbritega elementide nimetused ja elektronskeemid.
  2. Kirjutada nimetatud elementide omavahelisel reageerimisel moodustunud võimalike binaarsete ühendite valemid ja nimetused.
  3. Märkida, mitu elektroni on vastava aatomi viimases elektronkihis igas moodustunud ühendis.


Palume saata kõik küsimused aadressil ttkool@ut.ee
Viimati muudetud: 14.01.1999. a.