Informaatikaolümpiaadi üldjuhend
2003.-2004. õppeaastaks


Üldsätted

Informaatikaolümpiaadi korraldavad TÜ ja HM vastavalt 20.09.2001 sõlmitud koostöölepingule.

Informaatikaolümpiaadi eemärgid on:

Informaatikaolümpiaad toimub kolmes voorus: koolivoor, piirkonnavoor ja lõppvoor. Lisaks sellele korraldab TÜ juures moodustatud informaatikaolümpiaadi þürii (edaspidi þürii) lahtise võistluse ning arvestab ka selle tulemusi nii olümpiaadi lõppvooru kutsumisel kui ka Eesti võistkonna koostamisel rahvusvahelisteks informaatikavõistlusteks.

Olümpiaadil tuleb lahendada algoritmilise iseloomuga ülesandeid. Võimalikke ülesandetüüpe kirjeldab Lisa 1. Programmeerimisülesannete lahendamise tingimusi kirjeldab Lisa 2.

Võistlus toimub (vastavalt voorule) 4- või 5-tunnise praktilise tööna IBM PC tüüpi arvutil. Võistleja poolt valitud töövahendid on võistluse alguseks arvutile paigaldatud. Igale võistlejale antakse ketas oma lahenduste salvestamiseks. Igale ülesandele tuleb esitada ainult üks lahendus, mis tuleb salvestada võistluse juhendis määratud nimega faili. Kaasatoodud ketaste ja trükitud materjalide kasutamine võistluse ajal ei ole lubatud. Oma lahendused võib osaleja kopeerida oma kettale pärast võistluse lõppu. Töö ajal ei ole osavõtjal trükkimise võimalust.

Ülesannete tekstid antakse igale võistlejale vastavalt tema soovile kas eesti või vene keeles.

Olümpiaadil peetakse eraldi arvestust algajate ja edasijõudnute rühmas. Esmakordselt olümpiaadil osalejal soovitatakse võistelda algajate rühmas. Lõppvoorus algajate rühmas kolme parema hulka tulnud osaleja võib järgmistel hooaegadel võistelda ainult edasijõudnute rühmas. Mistahes voorus edasijõudnute rühmas esimese poole hulka tulnud osaleja võib edaspidi võistelda ainult edasijõudnute rühmas. Ülejäänud osalejad valivad oma rühma ise.

Kõrgkoolidele, mis teevad sisseastumisel soodustusi olümpiaadidel edukalt osalenud õpilastele, esitab þürii edasijõudnute rühmas osalenud abiturientide pingerea.

Informaatikaolümpiaadi materjalide aadress Internetis on http://www.ttkool.ut.ee/comp/.

Lahtine võistlus

Lahtine võistlus toimub 8. novembril 2003 piirkondlikes tugikoolides. Lahtist võistlust korraldavate koolide nimekirja koos kontaktandmetega avaldab þürii olümpiaadi veebilehel, koolid-listis ja olympiaadid-listis hiljemalt 25. oktoobril 2003.

Lahtisel võistlusel võivad eelneval kokkuleppel kohapealsete läbiviijatega osaleda lisaks üldhariduskoolide õpilastele ka teised huvilised. Nemad lahendavad edasijõudnute rühma ülesandeid ja nende vahel peetakse omaette arvestust. Muus osas on lahtise võistluse korraldus sarnane olümpiaadivoorude korraldusega.

Lahtisel võistlusel on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.

Koolivoor

Koolivooru korraldab þürii 13. detsembril 2003 informaatika- ja matemaatikaõpetajate abiga koolides, kus on võimalus võistlus läbi viia ja selle korraldamiseks avaldatakse soovi.

Korraldamissoovist tuleb teatada mitte hiljem kui 28. novembriks 2003. Võistlust korraldavate koolide nimekirja koos kontaktandmetega avaldab þürii olümpiaadi veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis hiljemalt 29. novembril 2003.

Õpilased, kelle koolis võistlust ei korraldata, võivad osalemissoovi korral võistlusest osa võtta mõnes teises võistlust korraldavas koolis, leppides eelnevalt kokku kohapealse läbiviijaga. Koolivooru ülesanded koostab þürii ja need toimetatakse koolidesse vastavalt kokkuleppele kohapealsete korraldajatega.

Lahendused saadetakse võistluspäeval kontrollimiseks koolidest TÜ teaduskooli ja tulemused avaldab þürii hiljemalt 27. detsembril 2003 olümpiaadi veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis.

Koolivoorus on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.

Piirkonnavoor

Piirkonnavooru, mis toimub 17. jaanuaril 2004, kutsub þürii paremad lahendajad koolivooru tulemuste põhjal.

Piirkonnavooru toimumise täpsed kohad määratakse vastavalt sellest voorust osavõtjate elukohtadele. Erandina lubatakse piirkonnavoorule ka õpilased, kes mingil mõjuval objektiivsel põhjusel ei saanud koolivoorus osaleda.

Ülesannete koostamine, võistluse läbiviimine ja lahenduste kontrollimine toimub sarnaselt koolivoorule.

Piirkonnavoorus on ülesannete lahendamiseks aega 4 tundi.

Lõppvoor

Olümpiaadi lõppvoor toimub 13.-14. märtsil 2004 Tartus. Lõppvooru kutsub þürii õpilasi piirkonnavooru ja 8. novembril 2003 toimunud lahtise võistluse tulemuste põhjal.

Kõik lõppvooru kutsutud õpilased kindlustatakse tasuta toidu ja vajadusel öömajaga. Sõidukulud ja õpilastega kaasas oleva saatja komandeerimiskulud katab lähetaja.

Lõppvoorus on ülesannete lahendamiseks aega 5 tundi. Olümpiaadi ajakavas on ette nähtud aeg programmide tööga tutvumiseks ja apellatsioonideks. Sellel ajal võib osavõtja kopeerida programmid ka oma kettale. Protestid lahendab þürii, kelle otsus on lõplik.

Rahvusvahelised võistlused

Olümpiaadi lõppvooru tulemuste põhjal valib þürii kandidaadid Eesti võistkonda Balti Informaatikaolümpiaadile (aprill 2004 Lätis) ja Rahvusvahelisele Informaatikaolümpiaadile (september 2004 Kreekas). Rahvusvahelistest olümpiaadidest võivad osa võtta ka need, kes on selleks ajaks keskkooli lõpetanud. Võistkonna kandidaadid valib þürii töö taseme põhjal mõlema rühma võistlejate hulgast (rahvusvahelised võistlused toimuvad ainult ühes rühmas).

Kandidaatidele korraldab þürii täiendavad õppused ja võistkond valitakse lõplikult rahvusvahelise olümpiaadi tasemele vastavate ülesannetega katsevõistlustel.

Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel ainult Pascal, C ja C++, seetõttu ei pääse rahvusvahelistele võistlustele õpilased, kes lõppvoorus ja valikvõistlustel kirjutavad oma tööd muudes keeltes. Rahvusvahelistel võistlustel ei või Eestit esindada välisriikide kodanikud.

Lisa 1: Ülesannete tüübid

Programmi koostamise ülesanne

Seda tüüpi ülesandes tuleb leida algoritm ja realiseerida selle alusel programm antud andmetöötlusülesande lahendamiseks.

Ülesande püstitus kirjeldab, kust ja millises formaadis saab programm oma lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning kuhu ja millises formaadis need vastused hindamiseks esitada. Tavaliselt on nii sisendiks kui ka väljundiks kettal olevad tekstifailid.

Seda tüüpi ülesande lahenduseks on mõnes võistlusel kasutada lubatud programmikeeles kirjutatud programm. Lahendust hinnatakse programmi arvutis testimise teel. Kuigi üldjuhul hinnatakse seda tüüpi ülesandes ainult programmi töö tulemusi, jätab þürii endale õiguse ebaausa võistluse kahtluse korral kontrollida ka programmi teksti.

Avatud testandmetega ülesanne

Seda tüüpi ülesandes tuleb leida vastused antud andmetöötlusülesande fikseeritud sisendandmete komplektile.

Ülesande püstitus kirjeldab, millises formaadis on esitatud lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning millises formaadis need vastused hindamiseks esitada. Ülesande püstitusse kuulub fikseeritud komplekt sisendandmeid.

Seda tüüpi ülesande lahenduseks on nõutud formaadis väljundandmed, mis vastavad antud sisendandmetele. Lahendusi hinnatakse väljundandmete kontrollimise teel. Programmi teksti hindamiseks ei esitata. Programmi koostamine pole üldse kohustuslik, kui võistleja suudab ülesande mingil muul moel lahendada.

Programmi testimise ülesanne

Seda tüüpi ülesandes tuleb koostada testimisplaan andmetöötlusülesande lahenduse õigsuse kontrollimiseks.

Ülesande püstitus kirjeldab, millises formaadis on esitatud lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning millises formaadis need vastused hindamiseks esitada. Ülesande püstitusse võib kuuluda või mitte kuuluda selle andmetöötlusülesande lahendamiseks koostatud programm.

Seda tüüpi ülesande lahenduseks on testandmete komplekt kirjeldatud andmetöötlusülesande lahenduse õigsuse kontrollimiseks. Hindamisel võetakse arvesse koostatud testandmete korrektsust ja täielikkust.

Algoritmi analüüsimise ülesanne

Seda tüüpi ülesandes tuleb analüüsida antud algoritmi.

Ülesande püstitus nõuab etteantud algoritmi ja selle omaduste mõistmist. Ülesande püstitusse kuulub kindlasti analüüsitava algoritmi inimloetav esitus, tavaliselt pseudokeelse programmina. Ülesande püstitusse võib kuuluda või mitte kuuluda selle algoritmi poolt lahendatava ülesande püstitus.

Seda tüüpi ülesande lahenduseks on põhjendatud vastused ülesande püstituses esitatud küsimustele analüüsitava algoritmi omaduste kohta. Hindamisel võetakse arvesse esitatud vastuste õigsust ja nende põhjendatust.

Süsteemianalüüsi ülesanne

Seda tüüpi ülesandes tuleb analüüsida ülesande tekstis kirjeldatud süsteemi.

Ülesande püstitus nõuab etteantud süsteemi ja selle käitumise mõistmist. Ülesande püstitusse kuulub kindlasti analüüsitava süsteemi kirjeldus, tavaliselt süsteemi kuuluvate objektide, nende omaduste ja nendevaheliste seoste loeteluna.

Seda tüüpi ülesande lahenduseks on põhjendatud vastused ülesande püstituses esitatud küsimustele analüüsitava süsteemi omaduste ja selle käitumise kohta. Hindamisel võetakse arvesse esitatud vastuste õigsust ja nende põhjendatust.

Lisa 2: Programmeerimisvahendid

Eesti informaatikaolümpiaadi kõigis voorudes ja lahtistel võistlustel on võistlejatel kindlasti võimalik kasutada keeli Pascal, C ja C++.

Kuna kõigis arvutiklassides pole kõigi vahendite kasutamise võimalust, peab iga võistleja registreerumisel korraldajatega kokku leppima, millist tarkvara ta võistlusel kasutab, ja lahendama kõik ülesanded nende vahendite abil. Võistluse ajal on võimalik kasutada vahendite standardset dokumentatsiooni elektronkujul. Trükitud juhendite olemasolu ei saa korraldajad garanteerida.

Üldjuhul tuleb kõigis voorudes programmid esitada lahendused lähtetekstina, mille þürii testimiseks ise kompileerib.

Võistluse ametlikud kompilaatorid on FreePascal (Pascal) ja GCC (C ja C++). ®ürii garanteerib, et kõik võistlusel esitatavad ülesanded on võimalik nende abil täielikult lahendada.

FreePascal on vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.freepascal.org/. FreePascali standardkomplekti kuulub lisaks kompilaatorile ka töökeskkond. Lahenduste testimisel kasutab þürii FreePascali versiooni 1.0.6 või uuemat.

GCC on vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://gcc.gnu.org/. GCC standardkomplekti kuulub ainult käsureakompilaator, töökeskkonnana soovitab þürii kasutada Dev-C++ (vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.bloodshed.net/devcpp.html, graafiline Windows-programm) või DJGPP (vabavara, mida saab tasuta aadressilt http://www.delorie.com/djgpp/, tekstipõhine DOS-programm, sarnane Borland C++ keskkonnaga). Lahenduste testimisel kasutab þürii GCC versiooni 3.2 või uuemat.

Kõigi muude vahendite kasutamine on lubatud ainult eelneval kokkuleppel kohapealsete korraldajate ja þüriiga. Vahendi arvutiklassi paigaldamine ja selle kasutamine võistluse ajal tuleb kooskõlastada kohapealse korraldajaga, lahenduse esitamise ja testimise tingimused þüriiga.


Tarkvara PostScript jt. failiformaatide vaatamiseks asub siin

Kõik küsimused selle lehe kohta saata aadressil ttkool@ut.ee
Viimati muudetud:
© 2001 Tartu Ülikool