Järgmsite ülesannete lahendused Eelmiste ülesannete lahendused

LXXXIII

 

1. Kovalentne ja iooniline side

1) Kovalentsesse kuuluvad H2, SiH4, C2H6 ja SiO2. Ioonilisesse kuuluvad MgF2 ja BaO.
2) Polaarseid kovalentseid sidemeid sisaldavad SiH4 ja SiO2, H2 sisaldab mittepolaarset kovalentset sidet ning praktiliselt mittepolaarsed on ka C2H6 sisalduvad sidemed.
3) MgF2, BaO ja SiO2
4) Üldiselt siis, kui vastavates ainetes on seotud omavahel kovalentselt suurem hulk aatomeid (suured molekulid). Kui aine sisaldab väikeseid molekule, on nendevahelisi jõude kerge ületada ning ainet üles sulatada.


2. Triitium

1) 1 prooton ja 2 neutronit
2) 1 triitiumi aatom. Kahe triitiumi aatomi leidumine ühes molekulis on oluliselt vähem tõenäoline.
3) 3He, sest eraldub elektron.
4) Triitiumi radioaktiivsus langeb poole võrra 4500/365=12,3 aasta jooksul, millest alates omakorda langeb see poole võrra sama aja jooksul (st. summaarselt 25% esialgsest), seega võiks heledus langeda antud väärtuseni 2·12,325 aasta jooksul.


3. Hapete tugevus

1) Vasakult paremale minnes muutuvad vesinikuga ühendit andvad elemendid elektronegatiivsemaks, sest elektronidele efektiivselt mõjuv tuumalaeng kasvab. Seetõttu tõmmatakse vesiniku juurest sidemes rohkem elektrone ära ning ühendi polaarsus ja happelisus kasvab. Ülevalt alla minnes muutuvad sidemed nõrgemaks, sest väliskihtide elektrone hoitakse nõrgemini kinni ning keemilist sidet on kergem lõhkuda.
2) HClO3 on tugevam, sest suurem hulk hapniku aatomeid tõmbab elektrone tugevalt enda poole ja muudab vesiniku seega happelisemaks.
3) Esimese prootoni eemaldamine annab negatiivse laengu, mis hoiab teist prootonit tugevamalt kinni.


4. Lahuste valmistamine

1) Kaaluklaasi aine kaalumiseks, 1 l mõõtekolbi lahuse valmistamiseks ning lehtrit ja klaaspulka aine täielikuks ülekandmiseks kolbi. Päraast aine ülekandmist saab sobiliku lahuse, lisades kolvi vett 1 l märgini.
2)

3) Na2CO3 – naatriumkarbonaat, Na2CO3·10H2O – naatriumkarbonaat-vesi (1/10)



Ülesanded